• Olulised momendid

    Ilma elektrita ei kujuta me tänapäeval elu ettegi. Aga kuidas on kõigi nende paljude elukutsetega, mis annavad teadmised ja oskused elektrimaailmas tegutsemiseks?

    Ettekujutus elektriinsenerist kui „kaablirulliga tüübist” on tänapäeval vananenud. Elektriala annab loendamatuid võimalusi enese teostamiseks väga erinevates valdkondades ja erinevate haridustasemete juures.

    Elektrialad on tõelised tulevikualad, sest just selles valdkonnas sünnib üha ja üha uusi teaduslikke ja tehnilisi läbimurdeid.

    Elektriinseneri töö piirneb ja lõimub mitmete teiste valdkondade spetsialistide tööga.

  • Töö iseloom

    Elektriinsener töötab oma erialal enamasti põhikohaga – ala nõuab küllalt suurt ettevalmistust ning pakub nii ohtralt väljakutseid ja edasisi arenguvõimalusi kui ka korralikku sissetulekut.
    Elektrialal saab töötada töövõtjana, ent samuti on võimalik olla ettevõtja ja ka ise uusi töökohti luua.

  • Töötulemus

    Elektriinseneri töö tulemused sõltuvad sellest, millises valdkonnas ta tegutseb. Kõige kokkuvõtlikumalt saab öelda, et töö tulemuseks on elektriga seotud toimiv süsteem. Laiemas plaanis on elektrispetsialistide töö tulemuseks soojus ja valgus, elektriautod, mitmed lennumasinad ja rongid, laevad ja kosmosesõidukid, samuti taastumatute loodusvarade säilimine tänu alternatiivsetele elektritootmise viisidele.

    Elektriinsenerid töötavad elektriliste süsteemide, komponentide ja seadmetega, nad kavandavad ja juhivad nende ehitamist ja nendega töötamist ning juhivad nende talitlust, hooldust ja remonti majanduslikult vastuvõetaval, keskkonnasõbralikul ning ühiskondlikult aktsepteeritaval moel.

  • Töökeskkond

    Elektriinseneri töö keskkond sõltub väga tugevalt sellest, millise valdkonna kasuks ta on otsustanud. Nii või elektriinsener töötada nii kontoris, laboris, töökojas kui ka välitööl.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Noorel, kes soovib siduda oma tuleviku elektrialaga, peaks kindlasti olema sära silmades, kui selle valdkonna paljudest võimalustest ja saavutustest juttu tuleb.
    Koolis võiksid lemmikainete hulka kindlasti füüsika, aga soovitavalt ka matemaatika ja keemia. On tore, kui teadusartiklit lugedes sähvatab peast läbi mõte, kuidas see praktikas rakendatud saaks ning vastupidi – toimivat lahendust vaadates kipub mõte sellele ka teaduslikku selgitust pakkuma. Naljaga pooleks – kõnealuse noore lapsepõlve meenutades kordub ehk üha ja üha meenutus sellest, kuidas too aina „Miks?” ja „Aga kuidas see töötab?” küsis.

    Tulevane elektriinsener võiks saada hästi hakkama ka võõrkeelte õppimisega. Maailma mastaabis on töökeeleks sageli inglise keel, Eestis töötades on kasu ka vene keele oskusest.
    Elektrist huvituv noor mõtleb tihti „piiridest välja” – see kehtib nii teaduse- kui ka riigipiiride kohta. Kuna elektriinsener võib tunda soovi end täiendada ka teiste riikide koolides või käia mujal praktikal või tööl, tuleks hakkama saada ka sihtriigi kodukeelega.

    Füüsilised eeldused sõltuvad valitud valdkonnast. Kui näiteks tegeleda välitööl elektritrasside hooldusega, seab see füüsilisele võimekusele kõrgemad nõudmised kui siseruumides tehtav teadus- või administratiivtöö.

  • Haridus ja väljaõpe

    Elektriala õppimist jagub kõigi haridustasemete juurde. Peale hakata saab juba pärast põhikooli – sel juhul omandatakse eriala koos keskharidusega.

    Keskharidusega noor saab valida kutseõppe ja kõrgkooli vahel. Elektriteema annab õppimisvõimalusi ka magistri- ja doktoriõppe tasandil. Põnevust lisab asjaolu, et kõikidel õppetasanditel on teaduslik lähenemine tihedalt seotud praktilise tööga ning alati on võimalik õpitut vahetult ellu rakendada.

  • Töövõimalused

    Sõltumata sellest, millise tasemeni elektrist huvituv noor on oma haridusteel jõudnud, leiab ta kindlasti palju töö- ja rakendusvõimalusi. See tähendab, et oma eelistused tasub hoolikalt läbi mõelda ning tööturu uurimisele veidi aega ja tähelepanu pöörata – nii leitakse just endale sobivaim tööala.

  • Sissetulek, soodustused

    Hea spetsialist saab korralikult tasustatud. Kutse omandamise järel tööle hakates võib arvestada kuni kahekordse keskmise sissetulekuga, ent juurde õppides on võimalik sissetulekuid suurendada.
    Nagu tööde valikul, pole ka sissetulekute teenimisel ülempiire. Elektriinseneri vajavad nii kohalikud ettevõtted kui ka näiteks elektriautode tootjafirmad.

  • Karjääritee

    Nagu töövõimalused, nii on ka karjäärivõimalused praktiliselt piiramatud. Võimalikud töö- ja karjääriteed võivad olla väga erinevad, sõltudes paljuski noore spetsialisti eelistustest ja valikutest.
    Kuna elektriala on seotud paljude erinevate aladega, võib töine ja hariduslik areng viia ka näiteks automaatika, mehhatroonika, infotehnoloogia, masinaehituse vmt valdkonda.

    Võimalik on luua oma ettevõte, pakkuda teenuseid ja luua uusi töökohti. Võimalik on pühenduda juurde õppides teadustööle oma valdkonnas. Pedagoogilise huvi korral on võimalik saada oma valdkonnas meistriks, õpetajaks või lektoriks.

  • Lisateave

  • Lähedased ametid

    Insener

    Automaatik. Automaatik paigaldab, seadistab ja hoiab käigus automaatikaseadmeid ning -süsteeme. Automaatik töötab tavaliselt suurtes tööstushoonetes ja -kompleksides. Amet eeldab loogilist mõtlemist ning oskust oma tööd iseseisv...

    Loe täpsemalt »

    Mehhatroonik. Mehhatroonik ei ole ühe kitsa valdkonna spetsialist, vaid ta tunneb nii mehaanikat, elektroonikat kui ka infotehnoloogiat. Oma töös puutub mehhatroonik kokku automaatseadmetega, sealhulgas robotitega. Ta koostab ise seadmeid ja tagab nende korrashoiu...

    Loe täpsemalt »

    Elektroonikainsener. • Vastutab elektroonikaseadmete või terviklike automatiseeritud süsteemide tehniliste lahenduste eest.• Tööks on vajalik omandada kõrgharidus IT, mehhatroonika, telekommunikatsiooni või elektroonika valdkonnas.• T&ou...

    Loe täpsemalt »