Elektri-, keemia- ja mäeinsenerid

Prindi
  • Olulised momendid

    • Insenerid on leiutajad, loojad ja tehnoloogia arendajad. Nad rakendavad teadusavastusi, lähtudes loodusseadustest, füüsika- ja matemaatikamudelitest ning tehnoloogiavõimalustest.
    • Tänu inseneridele on tehnoloogia areng viinud inimese kosmosesse, loonud raadio, televisiooni, arvutid, interneti ja mobiilside.
    • Inseneritöö eeldab pühendumist, teadmisi ja head meeskonnatööd.
    • Arvestades tehnoloogia kiiret arengut, on inseneridel väga head töö- ja palgaväljavaated.
  • Töö iseloom

    Insenerid on kõrgharidusega tehnika- ja tehnoloogiaspetsialistid. Nende peamine ülesanne on lahendada keerulisi tehnilisi protsesse, töötades selleks välja ning rakendades uusi tehnoloogiaid ja seadmeid. Oma tööga tagavad insenerid majanduse ja ühiskonna arengu.

    Üldisemalt võib inseneride tegevusala jagada neljaks:

    • uute seadmete ja tehnoloogiate väljatöötamine koostöös teadlastega;
    • tootmise korraldamine;
    • juhtimine ja arendamine;
    • tehnosüsteemide kontroll ja nende tööshoidmine.

    Insenerid on oma valdkonna ja selles kasutatava tehnoloogia tippasjatundjad. Nad kavandavad ja arendavad tehnilisi seadmeid, korraldavad nende valmistamist ning juhivad nende tööd. Tänu inseneridele on olemas taastuvenergia tehnoloogiad, automaatsed töötluspingid ja kõik nüüdisaegsed transpordivahendid.

    Tähtis osa inseneride tööst on otsida majandus-, tehnika- või ühiskonnaprobleemidele lahendused. Nad otsivad kasutust uusimatele teadussaavutustele ning tõhustavad vanu tehnoloogiaid. Üks inseneride tegevussuundi on näiteks olemasolevate sõiduvahendite kütusekulu vähendamine.

    Enamasti osalevad insenerid aktiivselt ka teadustöös. Nad töötavad ise teadlastena või aitavad luua ja kasutada teadustööks vajalikku tehnikat. Oma suure töökogemuse ja kõrge hariduse tõttu töötavad insenerid sageli juhtival kohal, juhendades ettevõttes tehnilist tegevust või teadustegevuses uurimisrühma.

    Tavaliselt on insenerid spetsialiseerunud mõnele kindlale valdkonnale või teadussuunale. Elektriinsenerid on elektroonikaspetsialistid. Nende töö keskmes on elektronseadmed, nagu arvutid, mõõteseadmed, robotid või sidevahendid. Elektriinsenerid korraldavad ka elektrienergia tootmist ja selle jaotamist.

    Keemiainsenerid on keemilistele reaktsioonidele ja ainetele keskendunud spetsialistid. Nad kasutavad ja arendavad keemilist tehnoloogiat, et uusi materjale toota või olemasolevaid täiendada. Keemiainseneride üks põhiülesandeid on loodusmaterjalidest ja -ainetest kasulikumate tootmine. Nende töö on seotud näiteks uute kütuseelementide või toiduainetööstuses kasutatavate ainete väljatöötamisega.

    Mäeinsenerid on mäetööde spetsialistid, kes projekteerivad ja juhivad kõiki mäetöid. Nende ülesanne on näiteks uusi kaevandusi rajada, kaevandustöid korraldada ja keskkonnamõjusid hinnata. Samuti aitavad mäeinsenerid kavandada maavarade kasutamist, otsivad uusi maardlaid ning osalevad teadustöös.

    Inseneritöö sobib sulle, kui sul on tehnilist taipu, huvitud reaalainetest, sulle meeldib probleeme lahendada ja õppida ning oled loova mõtlemisega.

    Loe ka mäeinseneri ametikirjeldust.

  • Töökeskkond

    Elektri-, keemia- ja mäeinsenerid töötavad oma töö- või tootmisruumides ning külastavad välisobjekte, näiteks mäeinsenerid kaevandusi. Teadusuuringuid võivad insenerid teha ka laborites.

    Üldiselt on elektri-, keemia- ja mäeinseneride töö vaimselt pingeline. Uurimis- ja arendustöö nõuavad palju mõtlemist. Lisaks võib pingeline olla suur vastutus, mis tuleneb juhtivast või teadustööst.

    Nii elektri-, keemia- kui ka mäeinsenerid puutuvad oma töös kokku ohtlike või mürgiste ainetega. Lisaks peavad elektriinsenerid arvestama elektrist tulenevate ohtudega. Kõikvõimalike ohtude vältimiseks peavad insenerid kasutama kaitsevahendeid, näiteks kindaid, eririietust või kiivrit.

    Peamine töövahend on inseneridel arvuti. Lisaks kasutavad nad mõõteseadmeid ja erialatehnikat.

    Tööaeg on inseneridel enamasti 40 tundi nädalas. Olenevalt tööülesannetest võib see erineda. Näiteks peavad mäeinsenerid käima kaevandustes ja olema valmis pikemateks lähetusteks.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Elektri-, keemia- ja mäeinseneride töös läheb vaja järgmist:

    • tunda matemaatikat ja loodusteadusi;
    • tunda erialatehnoloogiat ja osata vastavaid seadmeid kasutada;
    • osata juhtida erialaseid tehnoloogiaprotsesse;
    • tunda majandust ja eriala reguleerivaid seadusi;
    • osata võõrkeeli;
    • osata juhtida meeskonda.

    Inseneride põhioskused on seotud nende erialaga. Näiteks peavad elektriinsenerid oskama elektrijaamu juhtida ja elektriliine projekteerida ning tundma energiaturunduse aluseid.

    Elektri-, keemia- ja mäeinseneridele tulevad kasuks järgmised isikuomadused:

    • hea tehniline taip ja analüütiline mõtlemine;
    • järjepidevus ja kohusetunne;
    • hea stressitaluvus;
    • ettenägelikkus ja kaalutlev loomus;
    • iseseisvus ja kiire otsustusvõime;
    • oskus loovalt probleeme lahendada;
    • hea suhtlemis- ja eneseväljendusoskus.

    Insenerina töötamiseks on tarvis eelkõige kõrgkooli diplomit. Lisaks saavad insenerid taotleda endale kutsetunnistuse. Eri valdkondade inseneride kutsenõuded on kirjas kutsestandardites.

  • Haridus ja väljaõpe

    Elektri-, keemia- ja mäeinsenerid vajavad tööks kõrgharidust. Diplomeeritud inseneriks saamiseks on vaja vähemalt magistrikraadi. Lisaks eeldab insenerikutse erialast töökogemust. Olenevalt erialast sobib rakenduslik, tehniline või üldisem erialane kõrgharidus.

    Otsi sobivaid õppimisvõimalusi Rajaleidja kõrgkoolide andmebaasist.

    Üldhariduskoolis tasub inseneritööst huvitunul eelkõige tähelepanu pöörata matemaatikale, füüsikale, keemiale ja inglise keelele. Olenevalt erialast tulevad kasuks ka bioloogia, geograafia, informaatika ning ühiskonnaõpetus.

    Insenerid peavad hoidma end eriala arenguga pidevalt kursis. Selleks loevad nad erialakirjandust või osalevad teaduskonverentsidel. Erialaseid täienduskoolitusi korraldavad eriala- või valdkonnaliidud ning kõrgkoolid.

  • Töövõimalused

    Elektri-, keemia- ja mäeinsenerid töötavad erinevates asutustes ja valdkondades. Elektriinsenerid töötavad enamasti energeetika- või elektritööde ettevõtetes, näiteks elektrijaamades. Keemiainsenerid töötavad enamasti keemialaborites, toiduainetööstuses või ka metallurgiaettevõtetes tootmisjuhtidena. Mäeinsenerid töötavad enamasti kaevandus- või projekteerimisettevõtetes.

    Lisaks võivad insenerid töötada teadusasutustes ning kõrgkoolides teadlaste või õppejõududena.

    Üldiselt eeldab inseneriamet pühendumust ja pikki õpinguid. Isegi pärast kõrgkooli lõpetamist võib ettevõtte tööga kohanemine võtta aega. Piisava hariduse ja töökogemusega inseneril on see-eest palju karjäärivõimalusi. Ta saab siirduda teadusesse, töötada tööstusettevõtetes juhtival kohal või osaleda tehnilises arendustegevuses.

    Nii elektri-, keemia- kui ka mäeinseneri tööväljavaated Eestis on head. Haritud ja kogemusega insenere vajavad peaaegu kõik tootmisharud, sest nüüdisaegne tootmine põhineb keerulisel tehnoloogial. Samuti kasvab vajadus noorte inseneride järele, kui eakad insenerid jäävad pensionile.

  • Sissetulek, soodustused

    Inseneride palk oleneb suuresti nende töökohast ja ametist. Enamasti saavad insenerid oma töö eest kindlat põhipalka. Lisatasu võivad nad saada teadus- või arendustöös osalemise eest.

    Olenevalt töökohast võib inseneridele kehtida soodustused, näiteks tasuta sportimisvõimalused, transpordikulude hüvitamine või ametiauto ja telefon. Lisaks on teadus- ja haridustöötajaile ette nähtud tavalisest pikem puhkus. Teadustöötajad saavad aastas 42 päeva ning õpetajad ja õppejõud 56 päeva puhkust.

  • Lisateave

    Elektriinseneri kutse annab Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit, mis ühendab Eesti elektritööde tegijaid. Liidu eesmärk on esindada oma liikmete huve ning edendada Eesti elektriala ja elektrikute väljaõpet üldisemalt.

    Mäeinseneri kutse annab Eesti Mäeselts.

    Eesti Inseneride Liit ühendab inseneride erialaühendusi ja insenerikoolitajaid. Liidu eesmärk on edendada Eesti tehnikateadust, arendustegevust ja uuendusi.

    Loe ka miks.ee lehelt persoonilugu Viru Keemia Grupi tehnoloogiainsenerist Gregorist  ning Tallinna Tehnikaülikooli Elektrotehnika instituudi teadurist ja energiainsenerist Heigost. 

    Kirjeldust on uuendatud 2012. aastal koostöös Eesti Inseneride Kutseliiduga.

  • Lähedased ametid

    Mehaanikainsener

    Bioloog. Bioloog on elu ja elusorganisme uuriv teadlane, keda huvitab elusolendite ehitus, talitlus, suhted ning päritolu. Bioloog võib uurida elu nii molekulide kui ka suurte maaalade või merede tasandil. Bioloogi töö on aluseks toi...

    Loe täpsemalt »

    Füüsik. Füüsik uurib looduse seaduspärasusi ja püüab mõista, kuidas maailm toimib. Saadud teadmisi kasutab füüsik uute tehnoloogiate väljatöötamiseks. Tänu füüsikale on olemas laserid, nanotehnoloogia ja...

    Loe täpsemalt »

    Mehhatroonik. Mehhatroonik ei ole ühe kitsa valdkonna spetsialist, vaid ta tunneb nii mehaanikat, elektroonikat kui ka infotehnoloogiat. Oma töös puutub mehhatroonik kokku automaatseadmetega, sealhulgas robotitega. Ta koostab ise seadmeid ja tagab nende korrashoiu...

    Loe täpsemalt »

    Keemiatööstuse operaator