• Olulised momendid

    • Ehitusviimistleja põhilised tööülesanded on maalri-, krohvimis- ja plaatimistööd ning põranda-, seina- ja laematerjalide katmistööd.
    • Ehitusviimistleja võib spetsialiseeruda erinevatele töövaldkondadele või omandada kõik viimistleja kutseoskused.
    • Väga vajalikud on hea tervis ja vastupidavus, sest suurem osa tööpäevast möödub püstijalu.
    • Ehitusviimistleja oskusi saab omandada põhi- ja keskhariduse järel kutsekoolides ehitusviimistleja erialal.
  • Töö iseloom

    Ehitusviimistlejad tegelevad ehituspindade lõppviimistlemisega. Nad krohvivad, pahteldavad, värvivad, tapeedivad ja plaadivad hoonete sise- ning välispindu.

    Ehitusviimistlejad võivad spetsialiseeruda:

    • krohvijateks,
    • maalriteks,
    • plaatijateks,
    • põrandakatjateks.

    Krohvimistöö on pindade ettevalmistamine krohvimiseks ning krohvi- ja dekoratiivkrohvitööde tegemine. Krohvijad kannavad krohvi interjööri seintele, lagedele ja välisseintele. Krohviga saavutatakse nii siledaid kui ka mustrilisi ja ornamentidega pindu.

    Maalritöö on pindade ettevalmistamine lõppviimistluseks, värvi pealekandmine või pihustamine, pindade lakkimine, ruumide seinte ja lagede katmine tapeedi ning värviga. Maalrid annavad pinnale puhta, meeliköitva ja värske ilme.

    Plaatimistöö on pindade ettevalmistamine keraamiliste või muude plaatidega katmiseks, plaatide kokkusobitamine, paigaldamine ja vuukimine.

    Põrandakatjad paigaldavad erinevaid põrandakatteid: rull- ja vaipmaterjale ning keraamilisi plaate.

    Ehitusviimistleja võib kutsekoolis omandada kõik viimistleja kutseoskused ja leida ehitusobjektidel tööd nii maalri, plaatija kui ka krohvijana.

  • Töökeskkond

    Töö toimub siseruumides ja väljas. Töötatakse enamasti seistes, palju on vaja ronida ja rippasendis olla, sageli tuleb hoida käsi pea kohal. Ettevaatlik peab olema komistamise ja libastumisega, sest need on kleepuvate ja vedelate ainetega töötamisel kerged tekkima.

    Ehitusviimistleja töövahendid on erinevad kuivsegud, sideained, ehitusplaadid (nt fassaadi- ja kipsplaadid), pintslid, tapeedi- ja värvirullid, värvid, lakid, liimid, lahustid jms.

    Ehitusviimistleja puutub oma töös kokku pahtli lihvimisel tekkiva tolmu ning erinevate värvainete ja lahustitega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat.

    Kutse eeldab valmisolekut töötada puhkepäevadel, samuti varahommikuti, hilisõhtuti ja öisel ajal. Valmis tuleb olla ka vahetustega tööks.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Viimistleja elukutse eeldab ehitusteadmisi ja ehituskorralduse tundmist.

    Kõik ehitusviimistlejad peavad oskama:

    • arvestada materjalikulu;
    • lugeda ehitusjooniseid;
    • koostada lihtsamaid ehituskavandeid/eskiise;
    • mõõta;
    • kasutada põhilisi viimistlusvahendeid – ehitustööriistu ja masinaid;
    • ette valmistada viimistlustöödeks vajalikku pinda.

    Väga tähtis on tunda ehitus- ja viimistlusmaterjale. Vajalikud on teadmised oma töö nõuetekohasest ja ohutust korraldamisest, töötervishoiust ja -hügieenist, tule- ja elektriohutusest ning tulekustutusvahenditest, jäätmekäitlusest, keskkonnaohutusest ning esmaabist.

    Iga spetsialiseerumine eeldab ka oma töövaldkonnale vajalikke teadmisi ja erioskusi.

    Krohvijana pead oskamavalmistada ja aluspinna järgi kasutada krohvimörti. Samuti tuleb osatapindu loodida, majakaid paigaldada,masinkrohvida ja krohvi parandada.

    Maalrina pead teadma värviõpetust ja kujunduse põhialused ningoskama valida materjale aluspinna ja projekti järgi. Värvimisel tuleb osata kasutada õigeid tööriistu ja -võtted. Vajalik on osata paigaldada seinale rullmaterjale (nt tapeeti).

    Plaatijana pead oskama töödelda (lõigata, lihvida) plaatmaterjale ning neid kokku sobitada, paigaldada ja vuukida. Tähtis on teada vooderdustööde üldpõhimõtteid ning osata valida materjale töö- ja projektitingimuste järgi. Samuti pead tundma erinevaid materjale ja tehnikaid, kuidas valmistada niiskus- ja veetõkkeid.

    Põrandakatjana pead teadma põrandakatte materjale ja oskama paigaldada erinevaid põrandakatteid (nt rull- ja vaipkatted).

    Peale ehitusoskuste eeldab viimistlusala ka kunstiannet ning head materjalide ja värvide tundmist.

    Hea tervis ja vastupidavus on väga tähtsad, sest suurem osa tööpäevast möödub püstijalu.

    Isikuomadustest ja võimetest on vajalikud iseseisva töö võime, loogiline mõtlemine, ruumiline kujutlusvõime, liigutuste täpsus, kiirus ja hea koordinatsioon, koostöövalmidus, õpivõime ning pingetaluvus. Tähtsad on ka hea nägemine ja kõrgusetaluvus. Karjääris tulevad kindlasti kasuks korra- ja puhtusearmastus, hoolikus, täpsus ning vastutustunne.

    Ehitusviimistlejate kutseoskusnõudeid on kirjeldatud ehitusviimistleja ja krohvija kutsestandardites.

  • Haridus ja väljaõpe

    Ehitusviimistleja oskusi saab omandada põhi- ja keskhariduse järel kutseõppeasutustes ehitusviimistleja erialal.

    Otsi sobivat õppimisvõimalust kutsehariduse veebilehelt.

    Kui soovid tulevikus asuda tööle ehitusviimistlejana, pööra üldhariduskooli õppeainetest suuremat tähelepanu matemaatikale, eesti keelele, kehalisele kasvatusele ning käelist tegevust ja ilumeelt arendavatele ainetele (töö- ja kunstiõpetus).

  • Töövõimalused

    Ehitusviimistlejad töötavad ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes. Oskuslik viimistleja on alati hinnatud ja oodatud töötaja.

    Kutsetunnistusega eriala lõpetajad enamasti leiavad töö. Kuna ehitusviimistlejate kutsetunnistusi tunnustatakse ka Euroopas, siis on võimalik tööle suunduda ka teistesse Euroopa riikidesse.

    Ehitusviimistlejad peavad oma teadmisi uuenevatest ehitusmaterjalidest ja viimistlustehnikatest pidevalt täiendama. Täiendusõppe ja töökogemuse tulemusena on võimalik tõusta viimistlusmeistriks.

  • Sissetulek, soodustused

    Enamik ehitusettevõtteid maksab oma töötajatele põhi- ja tulemuspalka. Osas ettevõtetes tasustatakse tööd tükitöö alusel. Tükitöö hinnas lepitakse kokku igal konkreetsel juhul eraldi.

    Enamikus ehitusettevõtetes on töövahendid ja tööriided töökoha poolt. Suurematel ehitusobjektidel on töötajatele korraldatud ka toitlustamine.

  • Lisateave

    Ehitusettevõtjaid ühendab ja ehitusala kutsete andmist korraldab Eesti Ehitusettevõtjate Liit.

    Kirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Eesti Ehitusettevõtjate Liiduga.

  • Lähedased ametid

    Kinnisvarahooldaja. Kinnisvarahooldaja tegeleb kinnisvara korrashoiuga ning tema töö on hoone ja juurdekuuluva krundi hooldamise korraldamine hooldusjuhendi järgi. Töökeskkond on muutuv, töötada tuleb nii sise- kui ka välistingimustes. Kinnisv...

    Loe täpsemalt »