Ehitusinsenerid

Prindi
  • Olulised momendid

    • Ehitusinseneride töö on projekteerida, ehitada, rekonstrueerida ja lammutada hooneid ning rajatisi.
    • Ehitusinseneride tegevus on väga vastutusrikas, sest avaldab mõju inim- ja loodus­keskkonnale.
    • Inseneriõppe eriala lõpetanud on enamasti tööd leidnud ning nende tööhõive on olnud üsna hea. Ehitusinsenerid võivad töötada ka välismaal ja rahvusvahelistes projektides.
  • Töö iseloom

    Ehitusinsenerid tegelevad ehitiste ja rajatiste kavandamise, laiendamise ja rekonstrueerimisega, samuti lammutus- ja restaureerimistöödega ning ehitustegevuse järelevalve ja juhtimisega. Ehitusinseneride töö on väga vastutusrikas, sest ehitised peavad olema ohutud, töökindlad, säästlikud ja täitma neile esitatud tarbimisomadusi.

    Ehitiste tellijad on eraisikud, ettevõtted ja riigiasutused. Arhitektid teevad tellija soovide järgi ehitise tehnoloogia- ja arhitektuurilahenduse ning ehitusinseneride ülesanne on luua nende jooniste ja andmete järgi konstruktsioonilahendus ning see ellu viia.

    Ehituslikule projekteerimisele eelnevad uurimistööd: milline on ehitise asukoht, maa-ala geodeetilised ja ehitusgeoloogilised tingimused, olemasoleva hoone seisukord, ehitusmaksumus jne. Projektis kajastuvad kõik ehitise andmed, näiteks mõõtmed, materjalid, maht jms. Ehitust jälgitakse pidevalt ja vajaduse korral tehakse projekti parandusi. Ehitusinseneride töös on tähtis suhelda klientide, arhitektide, tehnoloogide, ehitajate ja ametkondadega.

    Kuna ehitamine on keeruline, on ehitusinsenerid erialati spetsialiseerunud.

    • Üldehitusinsenerid on spetsialiseerunud hoonetele ja rajatistele (nt sadamaehitus, geotehnika, sillaehitus) või geotehnikale. Geotehnoloogiaga tegelevate inseneride töö on ehitusgeoloogilised (ehitiste all olevate pinnaste tingimuste ja omaduste) uuringud, vundamentide, allmaaehitiste, tammide, tunnelite jms kavandamine.
    • Teedeinsenerid on spetsialiseerunud tee-, silla- või raudtee-ehitusele. Nende ülesanded on teede, raudteede, lennuväljade ja sildade projekteerimine, ehitamine ning hooldus, liikluskorralduse ja -ohutuse ning transpordiehituse kavandamine.
    • Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsenerid kavandavad ja ehitavad veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteeme ning -seadmeid (sh sademe- ja heiteveesüsteemid).
    • Kütte, ventilatsiooni ja jahutuse insenerid kavandavad ning ehitavad kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteeme ning nendega seonduvaid paigaldisi (ehk sisekliima tagamise süsteemid).
    • Hüdrotehnikainseneride ülesanded on hüdrotehniliste rajatiste (tammid, poldrid, truubid jms) kavandamine ja ehitamine.

    Töö keerukuse, töötaja oskuste ning iseseisvuse ja vastutuse ulatuse järgi määratletakse ehitusinseneride kutsetasemed.

    • Ehitusinseneri esmakutse omandab äsja rakenduskõrgkooli või ülikooli bakalaureuseõppe lõpetanud isik, kes töötab kogenuma ja kõrgema taseme ehitusinseneri juhendamisel.
    • Ehitusinsener on rakenduskõrgharidusega spetsialist, kellel on töökogemus ning kes võib kavandada iseseisvalt lihtsamaid projekte ja vastutada nii enda kui ka töörühma töö tulemuste eest.
    • Diplomeeritud ehitusinseneri esmakutse omandab magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe lõpetanud isik. Ta töötab diplomeeritud või volitatud ehitusinseneri juhendamisel.
    • Diplomeeritud ehitusinsener on magistrikraadi ja piisava töökogemusega spetsialist, kes võib iseseisvalt kavandada keerulisemaid ja uuenduslikumaid projekte ning vastutab nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest.
    • Volitatud ehitusinseneri taseme taotlemise eeldus on magistrikraad ja diplomeeritud inseneri kutse või doktorikraad. Ta töötab juhtiva spetsialisti või projektijuhina, kavandab keerulisi ja uusi käsitlusviise nõudvaid projekte, annab eksperdihinnanguid, teeb arendus- ja uurimistööd ning vastutab nii enda kui ka töö- või teadmiste valdkonna kavandamise ja arendamise eest või organisatsiooni strateegilise tegevuse eest.
  • Töökeskkond

    Ehitusinsenerid töötavad nii bürooruumides kui ka välisobjektidel. Büroos toimub ettevalmistustöö dokumentatsiooniga ja projekteerimine; ehitusobjektidel jälgitakse, juhendatakse ja korraldatakse ehitustöid. Objektidel on eriti tähtis järgida ohutustehnika nõudeid.

    Teoreetilised ettevalmistustööd ja dokumentatsiooni kasutamine nõuavad arvutikasutamist. Peale tavapärase kontoritehnika ja -tarkvara kasutatakse spetsiaalseid arvutiprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Arvutiga töötamisel langeb väga suur koormus silmadele.

    Ehitusinseneride tööaeg on keskmiselt 40 tundi nädalas, kuid ehitustöö on tsükliline, mis tähendab, et on perioode, kus töötatakse lühemaid või pikemaid päevi. Samuti võivad tööpäevad ehitiste valmimise tähtaja lähenedes kujuneda pikemaks. Ehituse aja tõttu tuleb vajaduse korral töötada ka öösiti ja nädalavahetustel.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Ehitusinsenerina pead

    • tundma matemaatika ja loodusteaduste aluseid, ehitusvaldkonnaga seotud tehnikateadusi, graafikat;
    • tundma arhitektuurse planeerimise ja projekteerimise põhialuseid;
    • teadma, kuidas juhtida ehitust;
    • oskama hinnata ehitusmaksumust;
    • tundma ehitusmaterjale, ehitusmehaanikat ja tugevusõpetust, ehitusfüüsikat, energiatõhususe põhimõtteid;
    • teadma sotsiaal- ja humanitaarteaduste aluseid, et tagada inseneritegevuse seotus sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu ja eetiliste aspektidega;
    • teadma ehitusega seotud seadusi ning töökorraldust ja -ohutust;
    • oskama võõrkeeli mahus, mis võimaldab sel erialal töötada ja end arendada.

    Vastavalt spetsialiseerumisele peab tundma oma valdkonna tehnoloogiat ning oskama projekteerida ja ehitustegevust korraldada.

    Diplomeeritud ja volitatud insener peab olema võimeline juhtima ja koolitama teisi töötajaid ning korraldama ehitiste omanikujärelevalvet.

    Insener peab juhinduma oma tegevuses üldtunnustatud isiklikest ja tööalastest eetikanõuetest (inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks). Ehitusinsenerid peavad olema kursis tehnoloogiamuutustega ja panustama pidevalt enesearendamisse. Lisaks peab olema keskkonnahoidliku ja säästvat arengut toetava hoiakuga ning rakendama oma tegevuses energiatõhususe põhimõtteid.

    Töö eeldab head suhtlemisoskust, arvuti- ja võõrkeeleoskust. Isikuomadustest on vajalikud analüüsivõime, täpsus, ruumiline kujutlusvõime, loovus, otsustamisjulgus, kohanemisvõime ning suhtlemis- ja juhtimisvalmidus. Töö nõuab nii iseseisvust kui ka head koostöövõimet.

    Ehitusinseneride täpsemad kutseoskusnõuded on kirjas järgmistes kutsestandardites:

  • Haridus ja väljaõpe

    Ehitusinseneriks saada soovijal tuleb oma õpinguid alustada rakenduskõrgkoolis või ülikoolis vastavatel erialadel (üldehituse, hüdrotehnilise ehitamise, transpordi- ja teedeehituse, veevarustuse ja kanalisatsiooni või kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialadel).

    Otsi sobivat õppimisvõimalust Rajaleidja kõrgkoolide andmebaasist.

    Ehitusinseneriks õppimine eeldab üldhariduskoolis suuremat tähelepanu matemaatikale, füüsikale, kunsti- ja tööõpetusele.

    Oma oskuste ja teadmiste säilitamiseks tuleb end pidevalt täiendada. Karjääriredelil edasiliikumiseks võib insener täiendada oma teadmisi magistri- ja doktoriõppes. Heade teadmiste ja oskustega saab pühenduda ka teiste inseneride koolitamisele ning teadustööle.

  • Töövõimalused

    Ehitusinsenerid leiavad tööd ehitus- ja projekteerimisfirmades ning kohalikes omavalitsustes ja riigiasutustes (nt linnavalitsused, ministeeriumid). Nad töötavad firmajuhtide, projektijuhtide, meistrite, töödejuhatajate, ehituse eelarvestajate, ökonomistide, ehituse tellijate, ehituse järelevalveinseneride ja kinnisvara arendajatena. Samuti võivad ehitusinsenerid töötada õppejõuna kõrgkoolis.

    Vajadus ehitusinseneri töö järele oleneb palju ühiskonna heaolust ja stabiilsest ehitusturust. Inseneriõppe lõpetanud on enamasti erialast tööd leidnud ja nende tööhõive on olnud üsna hea. Ehitusinseneridel on ka võimalus töötada välismaal ja rahvusvahelistes projektides.

    Rakenduskõrghariduse või bakalaureusekraadiga ehitusinseneril on võimalik pärast magistrikraadi saamist ja vajaliku töökogemusega taotleda diplomeeritud inseneri taset. Tippspetsialistiks ehk volitatud ehitusinseneri tasemele tõusmiseks tuleb diplomeeritud inseneril end erialaselt täiendada ning saada tasemele vastav töökogemus või omandada kutsetase ülikoolis doktoriõppe ja vastava töökogemuse kaudu.

  • Sissetulek, soodustused

    Ehitusinseneride töötasu oleneb töökohast, kuid nende töö on küllaltki kõrgesti hinnatud ja tasustatud.

    Riigiasutustes töötavatel ehitusinseneridel on tavaliselt kindel kuupalk. Eraettevõtetes töötavatel inseneridel võib igakuisele põhipalgale lisanduda tulemustasu.

  • Lisateave

    Ehitusinsenere ühendab, ehitusvaldkonna arengut toetab ja arendab ning kutse andmisega tegeleb Eesti Ehitusinseneride Liit.

    Kirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Eesti Ehitusinseneride Liiduga.

  • Lähedased ametid

    Mehaanikainsener

    Arhitekt. Arhitekt on magistritaseme arhitektiõppe lõpetanud spetsialist, kes kavandab ehitatud keskkonda: linnu ja hooneid. Arhitekti amet sobib inimesele, kes tunneb arhitektuuri vastu huvi, on loominguline ning samas kannatlik ja suudab mõelda eri sk...

    Loe täpsemalt »

    Transporditehnikainsener

    Geodeet. Geodeet ehk maamõõtja mõõdab ning kaardistab maatükke, märgib hooneid ja rajatisi ning kontrollib, et need valmiksid projekti järgi. Geodeedi oskusi läheb vaja igal pool, kus hakatakse ehitama hooneid, maanteid v&oti...

    Loe täpsemalt »