• Olulised momendid

    • Disaineritöö on loominguline toodete, esemete või objektide kujundamine.
    • Disaineritöös on tähtis kunstianne ja vaist tabada ära toode, mida tarbija võiks soovida.
    • Disaineri elukutse on mainekas ja tööturul hinnatud.
  • Töö iseloom

    Disain on teadlikult juhitud loomeprotsess, mis viib uute eri vajadustest lähtuvate toodete ja teenuste väljatöötamiseni. Disain kui võimaluste leidmine ja kasutamine on tegevus, mille tulemusena saab toode, teenus, kommunikatsioon, ruum, süsteem, protsess või muu selline tõhusam, kasutajahoidlikum, mugavam, nägusam, atraktiivsem, turvalisem ja kestlikum.

    Disaini kasutatakse ettevõtluses kahel põhieesmärgil:

    • kommunikatsioonis, mis tähendab ettevõttega seotud sõnumite koordineeritud ja arusaadavat edastamist;
    • innovatsioonis, mille all mõistame muudatuste elluviimist ja uue loomist.

    Disainer on loovtöötaja, kes kujundab tooteid, esemeid, objekte või lahendusi. Tema töö spetsiifika oleneb valdkonnast ning lõpptoodanguks võib olla disainitud laualamp, riideese, kujundatud koduleht, vaas või elektroonikaseade. Disaineri loominguks võib olla ka olemasoleva toote ümberkujundamine.

    Disainer teeb sageli koostööd inseneride, konstruktorite ja teiste oma ala spetsialistidega, kes aitavad loodud idee osaliselt või täielikult ellu viia. Koostöös püütakse leida sobivad materjalid, selle töötlemise võimalused ning lahendused, et tagada toote vastupidavus ja ohutus.

    Suur osa disaineri loomingust saab alguse kliendi tellimusest ja valmib tööstuses. Lõpptulemuse saavutamine eeldab tihti pikka protsessi: teabe kogumine, tööjooniste tegemine, konsulteerimine oma ala spetsialistide ja klientidega, toodangust näidise valmistamine, toote esitlemine ja selle katsetamine. Protsessi pikkus ja etappide tarvidus olenevad aga konkreetsest toodangust, mida luuakse.

    Disaineri edukus sõltub tihti tema leidlikkusest ja oskusest tabada ära toode, millel oleks menu.

    Disainis võib kokku puutuda järgmiste ametitega.

    • Strateegiline disainer loob visiooni, mille tulemusel valmivad platvormid toodete ja teenuste arendamiseks.
    • Graafiline disain (kommunikatsiooni- ja informatsioonidisain) on oma olemuselt sõnumi edastamise tehnika, mis on nüüdisajal jõudnud kõikjale: internetti, filmidesse, reklaamidesse, raamatutesse jne.
    • Tootedisain (tööstusdisain) tegeleb toodete loomise ja kujundamisega tööstustootmise tarbeks, arvestades sealjuures nii asjade olemust ja vajalikkust kui ka loodava suhet kasutaja, keskkonna ja ühiskonnaga.
    • Teenusedisain (elamus-, kogemusdisain) arendab teenust ja selle osutamise protsesse. See võib olla nii materiaalne kui ka immateriaalne ning seotud suhtlemise, toodete, keskkonna või käitumisega.
    • Keskkonnadisain loob korrastatud ja toimivaid avalikke ruume, mis arvestavad peale tehnoloogiliste ja materiaalsete võimalustele ka kohta, kultuuri ja inimestega seonduvat.
    • Pakendidisain tegeleb pakendi vormi ja kommunikatsiooniga, ühendades endas toote- ning graafilise disaini oskusi.Kasutajaliidese (interface) disain on seadmete juhtimise lahendamisele spetsialiseerunud disainisuund.
    • Moe-jatekstiilidisain on tootedisaini alaliigid, mis tegelevad rõivastuse, aksessuaaride ja tekstiilimaterjalide disainimisega. Tekstiilidisain on suuresti moedisaini kasutatavate materjalide kujundaja, aga tihedalt seotud ka sisekujunduse ja mööblitööstusega.
    • Tarbekunst (rakenduskunst) on ainulooming, mille käigus sünnib enamasti funktsionaalne objekt või igapäevases kasutuses olev ainukordne tarbeese.
  • Töökeskkond

    Disainer töötab hästi valgustatud siseruumis, näiteks ateljees või büroos. Tema töö on pigem vaimset laadi, sest disaineri toode saab alguse ideest, mille väljatöötamine on loominguline protsess. Tema töö on üldjuhul istuv, kuid võib olla olenevalt loomis- või kujundamisetapist ka väga liikuv.

    Tänapäeval on disaineri suur abivahend arvuti, kus erinevad programmid toetavad osaliselt või täielikult lõpptoodangu valmimist.

    Disaineri ametis on inimese tähtsaim töövahend silmad, millele langeb suur koormus.

    Disaineri töögraafik oleneb väga palju sellest, kas ta on palgatööline, vabakutseline või ettevõtja. Kui disainer töötab näiteks masstoodangu ettevõttes palgatöötajana, tähendab see tihedat koostööd teiste kolleegidega, mistõttu on ka tööaeg kindlam. Vabakutselised ja ettevõtjad saavad oma aega rohkem ise planeerida.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Disainer peab olema hea loomevõime ja vaistuga. Tema ametis on kõige tähtsam idee ja alles siis selle teostamise praktika. Disaineri uuendusmeelsus ja hea stiilitunnetus aitavad luua toodet, mis lõpptarbijale meeldib.

    Disainer peab tundma oma töövaldkonnast lähtuvaid töövõtteid, tingimusi, tehnikat, turgu, võimalusi ja ka arengusuundi. Disain muutub üldjuhul väga kiiresti, mistõttu peab disainer suutma ajaga kaasas käija. Kui näiteks raamatupidaja saab töötada tõrgeteta sama programmiga aastaid, siis rõivatööstuses, kus mood on uus igal hooajal, see võimalik ei ole.

    Disainer peab olema hea keskendumisvõimega ja kannatlik oma ideid ellu viies. Peale võime üksinda töötada on vaja ka oskust koostööd teha, sest tihti eeldab disaineritöö pikki arutelusid kliendi ja oma ala spetsialistidega.

    Tähtsamad isikuomadused on loovus, analüüsivõime, koostöövalmidus, korrektsus, täpsus, lai maailmapilt ning värvi- ja vormitunnetus.

  • Haridus ja väljaõpe

    Disaineri elukutse eeldab üldjuhul kõrgharidust, et saada vastava eriala algteadmised, mis karjääris kasuks tulevad.

    Disaineriks saab õppida olenevalt erialast kutse- ja kõrgkoolides:

    Disaineri elukutset toetavad üldhariduskoolides kunstiõpetuse, käsitöö ja arvutitunnid.

  • Töövõimalused

    Disaineril on oma erialal töötamiseks kolm peamist karjäärivalikut:

    • töötada palgalise disainerina mõnes ettevõttes või organisatsioonis;
    • kuuluda suurema disainibüroo meeskonda;
    • olla ise ettevõtja.

    Ettevõttes või avalikus sektoris töötades kuulub disainer tavaliselt arendus- või turundusmeeskonda, mõnes suuremas organisatsioonis on loodud eraldi disainiosakond.

    Disainerid töötavad peamiselt tootmis- ja kaubaettevõtetes, disainibüroodes ning ateljeedes. Näiteks moedisainerid töötavad disaineri-stilistina suurtööstuse õmblusettevõttes või oma ateljees eraettevõtjana. Graafika- ja veebidisainerid töötavad reklaamibüroodes, ajalehtede ja -kirjade toimetustes ning ka vabakutselisena.

  • Sissetulek, soodustused

    Disainerite teenimisvõimalused on head, kuid see oleneb väga palju ettevõttest ja ka disainerist endast, kui võimekas või kasumlik ta ettevõttele on.

    Tootmisettevõtetes ning disaini- ja sisearhitektuuribüroodes on tavaliselt kindel kuupalk, millele võib lisanduda näiteks toote läbimüügitulu. Väiksemates ettevõtetes ja vabakutselisena töötavad disainerid saavad töötasu lepingute ja tellimuste alusel, peamiselt nn tükitöö arvestuses.

  • Lisateave

    Eesti Disainerite Liit on ühendus, mis liidab ja ühendab Eesti disainereid.

    MTÜ Eesti Disainikeskus on disainivaldkonna arendaja, disainiteabe, -teadmiste ja -oskuste koguja ning vahendaja.

    Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskond

    Kirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Eesti Disainerite Liiduga.

     

  • Lähedased ametid

    Arhitekt. Arhitekt on magistritaseme arhitektiõppe lõpetanud spetsialist, kes kavandab ehitatud keskkonda: linnu ja hooneid. Arhitekti amet sobib inimesele, kes tunneb arhitektuuri vastu huvi, on loominguline ning samas kannatlik ja suudab mõelda eri sk...

    Loe täpsemalt »

    Kunstnik. Kunstnikud (skulptorid, maalikunstnikud jt) loovad kunstiteoseid. Kunstnikuks saamiseks peab ennekõike olema kunstiannet. Ainuüksi andest jääb aga väheseks, lisaks tuleb palju õppida ja pidevalt tööd teha. Vabakutselise...

    Loe täpsemalt »

    Tootekonstruktor

    Sisearhitekt. Sisearhitekt tegeleb siseruumide kujunduse tervikkontseptsiooni loomisega ja projektide väljatöötamisega. Sisearhitektid spetsialiseeruvad interjööride projekteerijaiks ja/või mööbli disaineriteks. Peale loomeande ja uuen...

    Loe täpsemalt »