• Olulised momendid

    • Diplomaatia on riike või rahvusvahelisi organisatsioone esindavate isikute (diplomaatide) vaheline suhtlemine.
    • Diplomaat esindab ja kaitseb oma riigi huve ning vahendab informatsiooni ja loob sõbralikke suhteid.
    • Diplomaatide töökorraldust iseloomustab kindel karjäärisüsteem.
  • Töö iseloom

    Diplomaadid töötavad nii välisesindustes kui ka Välisministeeriumis. Selle, millise järgu diplomaadiga on tegemist, määrab talle antud diplomaatiline au- või teenistusaste.

     Välismaal töötades on diplomaadi töökohaks Eesti saatkond või esindus. Sõltuvalt riigist võivad talle abiks olla teised saatkonna töötajad.

    Diplomaadi ülesanne välisriigis viibides on esindada riiki suhtlemisel teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Diplomaat kogub ja annab sellist teavet, mis võib mõjutada riiklikke huve ning annab oma riigile põhjalikku infot teiste riikide kohta. Diplomaat osaleb rahvusvaheliste lepingute ettevalmistamisel ja mitmesugustel läbirääkimistel.

    Lähetajariigilt saab diplomaat juhtnöörid selle kohta, milliseid välispoliitilisi eesmärke järgida. Samas on tema enda valida, kuidas kõige paremini eesmärgini jõuda, järgides diplomaatilisi tavasid ja eetilisi põhimõtteid.

    Osa tööajast kulub informatsiooni kogumisele ja teine pool selle info läbitöötamisele. Informatsiooni kogumiseks kohtub diplomaat teiste riikide esindajatega (poliitikud, ametnikud, ärimehed, kultuuritegelased jne), hoiab end kursis ajakirjanduses ilmunuga, võtab osa kohtumistest ja vastuvõttudest. Diplomaat peab igal hetkel olema valmis avalikuks esinemiseks. Kõigis väljaütlemistes sisalduv info peab olema kooskõlas lähetajariigi seisukohtadega, mitte väljendama diplomaadi isiklikku arvamust või seisukohti. Kõigis väljaütlemistes tuleb jääda hea maitse piiridesse, olla korrektne ja viisakas.

    Lisaks on diplomaadi ülesanded:

    • Luua riikide vahel sõbralikke suhteid. Need suhted puudutavad muu hulgas äri, majandust, kultuuri, teadust, kuid ka muid valdkondi.
    • Lähetajariigi ja selle elanike huvide kaitsmine. Diplomaadi hooleks on jälgida asukohamaa majanduslikku ja poliitilist arengut.
    • Tegutsemine kõneisikuna. Diplomaat suhtleb ajakirjandusega teemadel, mis kajastavad tema lähetajamaal toimuvat.
    • Konsulaarteenuste pakkumine. Konsulaardiplomaadid (konsulid) korraldavad passide, ID-kaartide ja viisade väljastamist. Samuti tuleb leida võimalusi abistada neid lähetajamaa kodanikke, kel ei ole mingil põhjusel raha kodumaale tagasisõiduks. Diplomaat peab pakkuma tuge ja informatsiooni neile kodanikele, kes on mingil põhjusel arreteeritud. Abistada tuleb neid kodanikke, kellel on reisil tekkinud probleeme (näiteks vajavad nad ajutist reisidokumenti). Samuti abistatakse välismaal surnud inimese sugulasi, et lahkunu kodumaale toimetada.

     Välisriigis töötav diplomaat on asukohariigis kaitstud diplomaatilise puutumatusega. Diplomaatilisi esindajaid ei ole lubatud arreteerida ega muul viisil kinni pidada ning nad ei ole kohustatud esinema kohtus tunnistajana. 

  • Töökeskkond

    Diplomaadi tavaliseks töökeskkonnaks on kas Välisministeerium või välisesindus ehk saatkond. Välisministeeriumis töötava diplomaadi tööpäev kestab 8.30−17.00 ja tööl tuleb käia viis päeva nädalas. Töövälisel ajal peab ta osalema vastuvõttudel ja üritustel. Välisesinduses oleva diplomaadi tööpäev kestab ametlikult küll niisama kaua, kuid põhimõtteliselt tuleb tal olla valmis esindama oma riigi huve kogu ööpäeva.

    Et avada välisesindust, peab riigil olema mõlema valitsuse nõusolek ja kokkulepe. Välisesinduse töö iseloom ja võimalused sõltuvad suuresti asukohamaal kehtivast poliitikast ning Eesti välispoliitilistest huvidest. Samuti sõltub see kahe maa suhete iseloomust: kas arendatakse neutraalseid või sõprussidemeid ning millistes valdkondades koostööd tehakse.

    Diplomaadi töö on vaimselt pingeline. Seda eriti välisriigis, kus tuleb arvestada teise kultuuri eripäraga, suhelda pidevalt inimestega erinevates võõrkeeltes, pidada pingelisi läbirääkimisi ja olla kodust pikka aega eemal.

     Diplomaadi töös on väga tähtis lai silmaring, avatus, kultuurierinevuste mõistmine ja energilisus. Et töös kõrgel tasemel olla, tuleb arendada suhteid, mis on rajatud vastastikusele usaldusele ja mõistmisele.

    Diplomaadi ametisse määramisel kehtib nn rotatsiooniprintsiip – välisesinduses töötamise 3–4-aastane periood vaheldub 3–4-aastase Välisministeeriumis töötamise perioodiga. Niisiis peab diplomaat olema valmis iga kolme-nelja aasta tagant vahetama töö- ja elukohta.

     Otseseid tervisega seotud vastunäidustusi diplomaadi töö tegemiseks ei ole. Küll aga tehakse enne välislähetusse minekut läbi tervisekontroll, ja kui on terviseprobleeme, otsustab inimene ise, kas ta võtab tööpakkumise vastu. Arvestada tuleb asjaoluga, et töö võõras keskkonnas ja kodust eemalviibimine võib tekitada stressi ning mõjutada ka füüsilist tervist.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Diplomaatilisele tööle võtmise korra määrab välisteenistuse seadus.

    Diplomaadina võib töötada isik, kellel on Eesti kodakondsus, kõrgharidus ning kes oskab suuliselt ja kirjalikult vähemalt kaht võõrkeelt (üks neist peab olema inglise või prantsuse keel). Lisaks peab diplomaat olema alati valmis juurde õppima teisi keeli. Diplomaadile tulevad töös kasuks võimalikult laialdased teadmised. See eeldab pidevat enesetäiendamist ja huvi maailmas toimuva vastu. Samuti peab diplomaat põhjalikult tundma tegevusvaldkonda, milles ta töötab, oskama analüüsida erinevaid olukordi, probleeme, andmeid. Nii et vajalik on nii üldistus- kui ka analüüsioskus.

    Selge ja korrektne eneseväljendus on vajalik esinemiseks eri sihtrühmadele. Diplomaat peab olema hea läbirääkija. Töö nõuab ühelt poolt paindlikkust ja teiselt poolt täpsust ning korrektsust: dokumendid tuleb hoida korras ning samas vajaduse korral suuta kiiresti lülituda ühelt tegevuselt teisele. Töö dokumentidega nõuab head arvutitundmist.

    Selget mõtlemist ja kiiret tegutsemist on vaja ka pingeolukorras. Diplomaat peab olema hea koostöötegija, paljud olukorrad saab lahendada eelkõige meeskonnatöö ja hea suhtlemisoskusega.

    Diplomaat peab oma tööd ja tegevust analüüsima, suutma ennast ka isiksusena pidevalt arendada.

    Diplomaadiks olemisega käib kindlasti kaasas ka delikaatsus ning heade kommete tundmine. Hoolt tuleb kanda esindusliku välimuse eest.

  • Haridus ja väljaõpe

    Põhimõtteliselt pole diplomaadiks saamiseks muid piiranguid kui vaid kõrghariduse omamine. Paljud diplomaadid omavad kõrgharidust politoloogia, rahvusvaheliste suhete, majanduse või õigusteaduse alal, aga ka näiteks filoloogias. Sobivat kooli saab otsida kõrgkoolide õppekavade andmebaasist.

    Diplomaadiks saada sooviv noor peaks üldhariduskoolis pöörama sügavamat tähelepanu keeltele, ajaloole, kultuurile ning omama laiemat huvi nii sise- kui välispoliitika vastu. See amet sobib eelkõige neile, kes otsivad elus pidevalt uuendusi, väljakutseid ja arenemisvõimalusi.

  • Töövõimalused

    Välisministeeriumi tööle tulles saab inimesest diplomaadi kandidaat. Enne diplomaadiks saamist peab isik olema töötanud Välisministeeriumis ametnikuna vähemalt aasta. Pärast aastast töötamist tekib tal õigus taotleda diplomaatilist teenistusastet. Kõige madalam on atašee teenistusaste. Vastavad astmed on määratud välisteenistuse seadusega. Enne välisesindusse tööle siirdumist tuleb Välisministeeriumis töötada keskmiselt kolm aastat. Välislähetusse saatmiseks korraldatakse ministeeriumis konkurss. Otsuse, kes kuhu saadetakse, võtab vastu kantsler atesteerimiskomisjoni ettepanekul.

    Diplomaatiliste ametikohtade nimetused välisesindustes:

    • Erakorraline ja täievoliline suursaadik (kõrgeim Eesti esindaja, kes on akrediteeritud välisriiki või rahvusvahelise organisatsiooni juurde).
    • Asjur (välisesinduse juht, kes on nimetatud välisriiki või rahvusvahelise organisatsiooni juurde, kus ei ole ette nähtud erakorralise ja täievolilise suursaadiku ametikohta või kui asjaomased riigid on nii kokku leppinud).
    • Nõunik
    • Lauaülem
    • Konsul (konsuliks saab diplomaat, kes on läbinud konsulaarkoolituse ja kellele on omistatud konsulaarametniku kutse).

    Välisesinduse diplomaatilised ametikohad on veel järgmised: asejuht, talituse direktor, divisjoni direktor, abi, pressiesindaja, jurist jt.


    Lähedased ametid: jurist, poliitik, riigiametnik.

  • Sissetulek, soodustused

    Töötasu määramise aluseks on välisteenistuse seadus, vastavad määrused ning palgajuhend.
    Välisesinduses töötamisel maksab Välisministeerium diplomaadile kuupalka ja välislähetustasu, millele lisanduvad vastavalt välisteenistuse seadusele mitmesugused sotsiaalsed tagatised. Ka kaasasolevatele pereliikmetele makstakse. Diplomaat on välisriigis viibimise ajal Eesti riigi poolt kindlustatud.

  • Lisateave

    Eesti Vabariigi Välisministeerium
    Välisteenistuse seadus
    Välissuhtlemisseadus
    Konsulaarseadus
    Ajakiri Diplomaatia.

    Fotodel:

    Diplomaat A. Unga volikirju üle andmas Singapuri presidendile Tony Tanile. 
    Türgi välisminister Ahmet Davutoğlu Eestis. 

    Ametikirjeldus on loodud 2013. a koostöös Välisministeeriumi spetsialistidega. Konsultant personaliarenduse ja rahvusvahelise personalipoliitika büroo nõunik Kerli Veski.

  • Lähedased ametid

    Poliitik

    Jurist

    Riigiametnik