Biotehnoloog

Prindi
  • Olulised momendid

    • Biotehnoloogiat kasutatakse kolmes põhivaldkonnas:
      • tervishoius (punane biotehnoloogia);
      • põllumajanduses, keskkonnakaitses, toiduainetetööstuses (roheline biotehnoloogia);
      • traditsioonilises tööstuses, nagu keemia-, tekstiili-, metsa- ja elektroonikatööstus (valge biotehnoloogia).
    • Biotehnoloogia alustalaks on pärilikkuse aine DNA paljundamise ja muutmise meetodid ning elusorganismide ainevahetuse tundmine.
    • Biotehnoloogia on kiiresti arenev teadusvaldkond.
  • Töö iseloom

    Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haruteadus, mis kasutab organismide elutegevusel tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks ja protsesside läbiviimiseks. Üldiselt seostub biotehnoloogia geenide muutmise ja kasutamisega loodud organismide ning materjalidega, kuid ka arendustega, mis põhinevad mikrobioloogias, molekulaarbioloogias ja rakubioloogias saadud teadmistel.

    Biotehnoloogid töötavad mitmetes valdkondades, sealhulgas põllumajanduses, toidutootmises, tervishoius, ravimistööstuses, viimasel ajal ka üha rohkem keemia- ja kütusetööstuses (biorefinery).

    Biotehnoloog võib spetsialiseeruda ühele või mitmele harule. Eriala võib hõlmata genoomikat – geenistruktuuride võrdlevat uurimist; proteoomikat – valgustruktuuride (proteiinide) uurimist; bioinformaatikat, mis ühendab bioloogiat, arvutiteadust ja infotehnoloogiat.

    Tooted, mida biotehnoloogid arendavad, võivad olla suure saagikusega põllukultuurid, haigustele vastupidavate koduloomade aretamine, geeniteraapial põhinev ravi, ravimid, biokütused.

    Põhilised tööülesanded on:

    • uurimistöö kavandamine
    • vajalike seadmete ja instrumentide valik
    • andmete salvestamine ja kokkuvõtete tegemine
    • andmete analüüs
    • uuringute läbiviimiseks vajalike meetodite ja protseduuride arendamine

    Karjääri alguses võivad biotehnoloogid töötada uurimistööd läbiviivas meeskonnas tehnikuna või laborandina. Nad kasutavad vastavalt etteantud eeskirjadele vajalikke instrumente ja laboratoorseid seadmeid (näiteks tsentrifuuge, spektrofotomeetreid, kromatograafe, bioreaktoreid jms). Nad salvestavad ning töötlevad saadud andmeid ning osalevad nende analüüsil koos kogenenumate teadlaste ja spetsialistidega.

    Kogenud biotehnoloogid kavandavad teaduslikku uurimistööd, analüüsivad ja interpreteerivad andmeid, kasutades üha rohkem arvutite abi, sealhulgas ka organismide modelleerimiseks, töötavad välja ning teostavad eksperimentaalseid protseduure jne. Nende töö tähtis osa on tutvustada uurimistulemusi teadlastest kolleegidele, toidutootjatele, avalikkusele. Selleks kirjutavad nad teadusartikleid, aruandeid ning muid tutvustavaid tekste.

  • Töökeskkond

    Tööd tehakse peamiselt laboratooriumides ja uurimisasutustes, aga samuti tööstustes ning ka näiteks põldudel või farmides kohapeal. Enamik tööajast kulub andmete ja aruannete töötlemisele ja uurimisele.

    Biotehnoloogia ettevõtetes tuleb rangelt järgida bioloogilise ohutuse nõudeid, kanda vastavat riietust. Sellises keskkonnas võib olla tootmismasinate müra, madalaid temperatuure toiduainete tootmisel, aga ka loomade elutegevuse jääkidest tingitud ebameeldivat lõhna.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Suhtlemisoskus – põllumajandus- ja toiduteadlaste töös väga tähtis: nad peavad oskama seletada, mida uurivad, milliseid meetodeid kasutati, mida leiti ja millised võivad olla nende leidude kasutamise võimalused. Head suhtlemisoskust nõuab ka meeskonnatöö, mis on sellel alal määrava tähtsusega.
    Kriitilise mõtlemise oskus – biotehnoloogil tuleb parimal viisil kasutada oma teadmisi ja oskusi leidmaks vastust mingile spetsiifilisele uurimisküsimusele.
    Oskus andmeid analüüsida – uurimistööga kogutakse andmeid, valdavalt numbrilisi, kasutades erinevaid meetodeid. Seejärel tuleb rakendada kindlaid andmeanalüüsi ja modelleerimise meetodeid, et saada vastuseid uuritavatele küsimustele.
    Matemaatilised oskused – nagu teistelegi teadlastele, on ka biotehnoloogile vajalikud head alusteadmised matemaatikast, korralik arvutusmatemaatika kasutamise võime.
    Vaatlusoskused – osas biotehnoloogia valdkondades (eriti põllumajanduses ja toiduteaduses) korraldatakse eksperimente, mis nõuavad näidiste ja muude andmete täpset vaatlemist. Tehtud vead võivad tingida poolikuid või ebatäpseid järeldusi.

    Üldine huvi bioloogia ja tehnoloogia vastu on biotehnoloogi karjääri eeldus.
    Inglise keele ja arvutioskus on hädavajalik kutseoskuste arendamiseks (NB! andmetöötlusprogrammide kasutamiseks) ning suhtlemiseks kolleegidega nii tööl kui ka rahvusvahelisel tasemel.

  • Haridus ja väljaõpe

    Töö eeldab kõrghariduse olemasolu vähemalt bakalaureuse tasemel.

    Sobivad õppimisvõimalused: Tallinna Tehnikaülikooli keemiainstituut (biotehnoloogia õppetool) ja Tartu Ülikool (biotehnoloogia õppetool).

  • Töövõimalused

    Karjääri alguses võivad biotehnoloogid töötada uurimistööd läbiviivas meeskonnas tehnikuna, kus nad teevad ettevalmistavaid töid ja koguvad andmeid. Kogenum biotehnoloog on ise teadusliku uurimistöö kavandaja.

    Eesti biotehnoloogid töötavad peamiselt kõrgkoolide juures uurimis- ja teenuslaborites, toiduainetööstuses, haiglates, mitmesuguse profiiliga väikeettevõtetes, riigiasutustes jne.
    Eesti biotehnoloogid uurivad vähirakke, viirusi, biotehnoloogia kasutamist keskkonna säästlikuks majandamiseks ja palju muud.

    Juhtivad biotehnoloogia teadus- ja arendusasutused on Eesti Biokeskus, Tartu Ülikool, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Põllumajandusülikool, Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus, Tervislike Piimatoodete Arenduskeskus, Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogiate Arenduskeskus.

     

  • Sissetulek, soodustused

    Biotehnoloogil on kõrgkoolis töötades tavaliselt kindel kuutasu, kuigi viimasel ajal on oluliselt suurenenud projektitööde osakaal. Projektitöö põhimõttel ülesehitatud uurimuste korral sõltub tasu igaühe konkreetsest panusest uurimismeeskonnas.

  • Lisateave

    Biotehnoloogid võivad kuuluda kas individuaalselt või asutuste kaudu Eesti Biotehnoloogia Liitu, Eesti Keemiaseltsi ning teistesse Eestis ja rahvusvaheliselt tegutsevatesse erialaliitudesse ning -organisatsioonidesse vastavalt oma erialale ja huvidele.

    Biotehnoloogiast eetikaveebis
    Noore biotehnoloogi lugu (persoonilugu) 

    Kirjeldus on koostatud koostöös TTÜ biotehnoloogia õppetooli spetsialistidega 2015. a novembris. Konsultant prof Raivo Vilu.

  • Lähedased ametid

    Geenitehnoloog. • Geenitehnoloogia on tänapäevane uus tehnoloogiavaldkond, biotehnoloogia haru, mille eesmärk on geneetilise info kasutamine rakenduslikel eesmärkidel.• Kõige kiiremini kasvavaid tööstusharusid, võrreldav vaid inf...

    Loe täpsemalt »

    Biokeemik. Biokeemiku uurimisobjektide hulka võivad kuuluda kõik elusorganismid alates bakteritest, taimedest ja loomadest ning lõpetades inimesega. Koos geneetikute ja arstidega tehakse teste haiguste, geneetiliste häirete ja muude kõrvaleka...

    Loe täpsemalt »

    Mikrobioloog

    Bioinformaatik