• Olulised momendid

    • Bioloogia on väga lai valdkond ja pakub tegevust erinevate huvidega inimestele.

    • Bioloogid töötavad tehnoloogialaborites ning uurivad taimi ja loomi looduses.

    • Bioloogid otsivad uusi liike, uurivad haigusi ja kaitsevad looduskeskkonda.

    • Biotehnoloogia on nüüdisajal üks enim rahastatud ja kiiremini arenevaid teadusvaldkondi.

  • Töö iseloom

    Bioloogid uurivad elu ja elusorganisme. Nende uurimisvaldkond on väga lai, hõlmates kõike geenidest ökosüsteemideni. Tänu bioloogidele on tänapäeval olemas näiteks ravimid, arusaam evolutsioonist ja keskkonnakaitse.

    Bioloogid tegelevad eelkõige teadustööga. Nad uurivad põhjalikult mingit elu valdkonda ja otsivad uusi teadmisi. Uurimistöö tulemusi peavad teadlased teistele tutvustama. Nende töös on tähtsal kohal teadusartiklite kirjutamine ja lugemine.

    Teaduslik uurimistöö nõuab bioloogidelt kaua aega, palju mõtlemist ja väga põhjalikke teadmisi oma uurimisvaldkonnast. Suure töömahu tõttu töötavad bioloogid tavaliselt meeskondades ja kasutavad uurimistöös uusimat tehnoloogiat.

    Bioloogia uurimisvaldkond on väga lai, mistõttu keskenduvad teadlased oma töös tavaliselt mõnele kitsamale uurimissuunale.

    Osa biolooge osaleb rakendusuuringutes. Selliste uuringute eesmärk on leida uutele teadussaavutustele praktilisi kasutusviise. Rakendusuuringutes töötavad bioloogid koos teiste valdkondade asjatundjate, näiteks keemikute või inseneridega. Nende eesmärk võib olla biokütuste arendamine ja uute ravimite väljatöötamine.

    Biotehnoloogid on rakendussuuna teadlased, kes kasutavad elusorganisme inimesele kasulikul viisil. Näiteks kasutavad nad seeni antibiootikumide tootmiseks ja baktereid õlireostuse eemaldamiseks.

    Geenitehnoloogid tegelevad tavaliselt geeniteaduste biotehnoloogiasuunaga. Näiteks uurivad nad geenide ja haiguste tekkimise seoseid. Üks geenitehnoloogia tegevussuundi on organismi geenide muundamine, et toota näiteks haiguskindlamaid taimeliike.

    Biokeemikud ja molekulaarbioloogid uurivad elusolendite keemilist ülesehitust ja toimimist. Neid huvitab näiteks DNA ehitus, valkude töö ja inimese ainevahetus.

    Botaanikud uurivad taimi, nende ehitust ja kasvutingimusi. Nende töö on seotud näiteks taimehaigustega ja sellega, kuidas keskkond mõjutab taimede kasvamist. Botaanikute töö on vajalik põllumajanduses ja keskkonnakaitses.

    Zooloogid keskenduvad loomade uurimisele. Neid huvitab, kuidas loomad käituvad, millised on nende haigused ja kus nad elavad. Zooloogid uurivad nii loomade ehitust kui ka nende elukeskkonda. Samuti võivad nad tegeleda uute loomade otsimise ja liigitamisega.

    Ökoloogid uurivad elu kõige üldisemal tasandil. Neid huvitavad, millised on elusolendite suhted keskkonnaga. Näiteks uurivad ökoloogid, kuidas on loomad ja taimed kohandunud oma elutingimustega ning kuidas looduses toimib tasakaal. Ökoloogid hindavad ka inimtegevuse mõju loodusele.

    Lisaks võivad bioloogid keskenduda kõikvõimalikele valdkondadele, elukeskkondadele või organismidele. Näiteks limnoloogid uurivad vaid mageveekogude elustikku ja mükoloogid keskenduvad ainult seentele.

    Bioloogide töö sobib sulle, kui sind huvitavad bioloogia, katsed ja vaatlused, oled püsiva loomuga ja põhjalik ning soovid elu uurida ja paremini mõista.

  • Töökeskkond

    Bioloogid töötavad tavaliselt kontori- või laboriruumides. Olenevalt tegevusvaldkonnast tuleb neil tööd teha ka välistingimustes. Näiteks botaanikud, zooloogid ja ökoloogid võivad viibida pikemat aega välitöödel, kus nad peavad tegema ka füüsilist tööd.

    Bioloogide töö on suures osas vaimne. Olenevalt valdkonnast võib töö olla vähem või rohkem vaheldusrikas. Näiteks laborikatsed võivad olla mõnes etapis küllaltki rutiinsed. Samas merebioloogid peavad oma töös sukelduma, töötama uurimislaeval ja laboris.

    Tavaline töövahend on arvuti. Seda on vaja nii uurimisandmete analüüsimiseks kui ka tulemustest kirjutamiseks. Lisaks kasutavad bioloogid kõikvõimalikke muid uurimisseadmeid, näiteks mikroskoope, mõõtmisvahendeid ja katseklaase.

    Suur osa bioloogide tööst on seotud arvuti, lugemise ja kirjutamisega, mistõttu võib see töö olla koormav silmadele. Samuti võib suur vaimne koormus ja tähtaegadest kinni pidamine tekitada stressi.

    Mõned bioloogid töötavad ohtlike organismide või mürgiste ainetega. Nende töös on väga tähtis kinni pidada ohutusreeglitest. Töö loomade ja keemiliste ainetega ei pruugi sobida allergikutele.

    Tööaeg oleneb tööülesannetest. Mõned katsed nõuavad bioloogidelt korrapärast järelevalvet või tegutsemist. Sellisel juhul peavad bioloogid tööd tegema ka öösel.

    Lisaks sõltub bioloogiateadlaste tööaeg tähtaegadest ja uurimisplaanist. Seetõttu võib bioloogide töögraafik olla mõnikord väga tihe.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Bioloogid:

    • tunnevad teadustöö tegemise viise;

    • oskavad kasutada arvutit ja uurimisvahendeid;

    • on loogilise mõtlemise ja järeldamisoskusega;

    • oskavad töötada meeskonnas;

    • tunnevad võõrkeeli ja on hea eneseväljendusoskusega.

    Bioloogide tegevusala on väga lai, mistõttu on väga oluline tunda oma valdkonda. Olenevalt valdkonnast vajavad bioloogid mitmesuguseid teadmisi. Näiteks merebioloogid peaksid oskama sukelduda ning biokeemikud tundma keemiat.

    Samuti peaksid bioloogidel olema järgmised isikuomadused:

    • kannatlikkus ja püsivus;

    • põhjalikkus ja täpsus;

    • iseseisvus.

    Olenevalt tööst võivad bioloogid töötada ka väljas. Sel juhul tuleb kasuks, kui bioloogile meeldib väljas töötada ning tal on hea tervis ja füüsiline vorm.

  • Haridus ja väljaõpe

    Bioloogi töö eeldab erialast kõrgharidust. Teadustöö tegemine nõuab bioloogidelt magistri- või doktorikraadi.

    Eesti kõrgkoolid pakuvad erinevaid bioloogiaga seotud õppekavu, mis võimaldavad juba ülikooli astudes valida endale meelepärane tegevusvaldkond.

    Tutvu õppimisvõimalustega Rajaleidja kõrgkoolide andmebaasis

    Üldhariduskoolis tasuks bioloogiahuvilistel tähelepanu pöörata bioloogiale, inimeseõpetusele, keemiale ja geograafiale. Kasuks tulevad ka teadmised matemaatikast ja füüsikast.

    Bioloogidel on vaja end pidevalt täiendada. Kõige tavalisem viis selleks on lugeda erialast teaduskirjandust. Lisaks osalevad bioloogid teadusseminaridel ja -konverentsidel nii Eestis kui ka välismaal.

  • Töövõimalused

    Olenevalt tegevusvaldkonnast võivad bioloogid tööd leida erinevates asutustes. Tavaliselt saavad bioloogiateadlased tööd teadus- ja arenduskeskustes ning ülikoolides. Peamised bioloogiaalased teaduskeskused on Tartu Ülikool, Maaülikool, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut ning Eesti Biokeskus.

    Bioloogid võivad töötada õppejõududena ülikoolides või bioloogiaõpetajatena üldhariduskoolides. Samuti vajavad biolooge loodusmajad ja teaduskoolid.

    Biolooge on tarvis ka riigiasutustel. Keskkonna- või veekaitse probleemidega tegelevad Keskkonnaministeerium ning maakondade ja omavalitsuste keskkonnaametid.

    Looduspargid, loomaaiad, botaanikaaiad ja looduskaitseasutused vajavad samuti biolooge.

    Eraettevõtted vajavad biotehnolooge meditsiinilaborites ja toiduainetööstuses. Lisaks tegutsevad Eestis keskkonnamõjusid hindavad ettevõtted.

    Suurem osa teadusasutustest ja suurematest ettevõtetest asub Tartus ja Tallinnas. Koolid, looduspargid, katseaiad ja -jaamad ning loodusmajad asuvad aga üle Eesti.

    Biotehnoloogia on üldiselt kasvav ja suure rahastusega valdkond, mis vajab juurde uusi teadlasi. Samuti on tänapäeval muutunud tähtsaks keskkonnakaitse.

  • Sissetulek, soodustused

    Tavaliselt saavad bioloogid kindlat põhipalka. Ametnikud võivad saada teaduskraadi ja staaži eest lisatasu. Teadustöötajad võivad lisatasu saada uurimisprojektide või juhttööde eest.

    Teadus- ja haridustöötajaile on ette nähtud tavalisest pikem puhkus. Teadustöötajad saavad aastas 42 päeva ning õpetajad ja õppejõud 56 päeva puhkust.

  • Lisateave

    Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskond ühendab loodusteaduslikku teadus- ning õppetööd Tartus.

    Eesti Loodusuurijate Selts ühendab Eesti loodusteadlasi ja toetab loodusteadusuurimusi Eestis.

    Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut on keskendunud botaanika, zooloogia ja keskkonnakaitse valdkondade õpetamisele ning arendamisele.

    Tallinna Ülikooli matemaatika ja loodusteaduste instituut pakub bioloogia- ja keskkonnaalast kõrgharidust Tallinnas.

    Loe ka miks.ee lehelt persoonilugu molekulaarbioloogist Laurast ning loomaökoloogia teadurist Tuulist.

    Kirjeldust on uuendatud 2012. aastal koostöös Eesti Bioloogiaõpetajate Ühinguga.

  • Lähedased ametid

    Arst

    Keemik

    Bioanalüütik. Bioanalüütik töötab peamiselt kliinilistes ning inim- ja keskkonnauuringulaborites. Bioanalüütik teeb mitmesuguseid laboriuuringuid ning kinnitab ja väljastab nende tulemusi. Bioanalüütik peab tundma nüüdisae...

    Loe täpsemalt »

    Taimekasvataja. • Taimekasvataja tegeleb põllukultuuride kasvatamise, töötlemise ja müümisega.• Taimekasvatussaadusi toodetakse nii inimestele söögiks kui ka loomadele söödaks.• Taimekasvataja töö oleneb suurest...

    Loe täpsemalt »

    Metsnik

    Aednik. Aednike töö on tarbe- ja ilutaimede (lilled, köögiviljad, puud-põõsad) kasvatamine ning aiasaaduste tootmine, säilitamine ja turustamine. Töö võib toimuda nii välis- kui ka sisetingimustes (nt kasvuhoone...

    Loe täpsemalt »

    Loomaarst. Loomaarst on kõrgharidusega spetsialist, kes diagnoosib, ravib ja ennetab loomade haigusi. Tavaliselt on loomaarstid spetsialiseerunud väike- või suurloomaarstideks. Looma- ehk veterinaararstina töötamiseks on vajalik veterinaarmedits...

    Loe täpsemalt »