• Olulised momendid

    • Bioloog on elu ja elusorganisme uuriv teadlane, keda huvitab elusolendite ehitus, talitlus, suhted ning päritolu.

    • Bioloog võib uurida elu nii molekulide kui ka suurte maaalade või merede tasandil.

    • Bioloogi töö on aluseks toiduaine- ja meditsiinitööstusele, geenitehnoloogiale ning keskkonnakaitsele.

  • Töö iseloom

    Bioloog tegeleb eelkõige teadustööga. Ta uurib põhjalikult mingit elu valdkonda. Näiteks huvitab bioloogi, millest koosnevad viirused, kuidas geenid mõjutavad pärilikkust ja kuidas ravida uusi haigusi.

    Teaduslik uurimistöö nõuab bioloogilt kaua aega, palju mõtlemist ja väga põhjalikke teadmisi oma uurimisvaldkonnast. Suure töömahukuse tõttu töötab bioloog tavaliselt mõnes uurimisrühmas.

    Teadustöö sisuks on tavaliselt vaatlused, mõõtmised ja katsetused. Olenevalt valdkonnast teeb bioloog erisuguseid uurimistöid. Üldisemalt saab bioloogias esile tuua kaks uurimissuunda:

    • laboribioloogia,

    • roheline ehk loodust uuriv bioloogia.

    Laboribioloogia on üldnimetus valdkondadele, mis eeldavad bioloogilt uurimistööd laboris ning arvuti ja tehnoloogia kasutamist. Sellised valdkonnad on näiteks baktereid ja viirusi uuriv mikrobioloogia ja valkude ehitust uuriv molekulaarbioloogia.

    Laboribioloog vaatleb näiteks rakkude või valkude käitumist ning kogub selle kohta andmeid. Ta analüüsib oma uurimistulemusi ja teeb järeldusi elusorganismide toimimise kohta näiteks geenide või ainete tasandil.

    Laboribioloogi töö on vajalik meditsiini- ja toiduainetööstuses. Mõnikord võib selle valdkonna bioloog töötada koos inseneride, keemikute ja arstidega, et arendada uusi ravimeid või raviviise.

    Roheline bioloogia on üldnimetus bioloogia harudele, mis tegeleb silmale nähtava elusloodusega. Sellised on näiteks loomi uuriv zooloog ja mereelustikku uuriv merebioloog.

    Samuti uurib roheline bioloog keskkonda. Ta võtab näiteks metsadest või veekogudest proove ning analüüsib neid. Oma mõõtmistulemuste põhjal teeb bioloog järeldusi metsa või veekogu seisundi kohta. Tema töö aitab paremini mõista, kuidas inimene loodust mõjutab.

    Bioloogi teadustöös on oluline artiklite kirjutamine. Tavaliselt näitab rahvusvaheliselt tunnustatud teadusajakirjades ilmunud artiklite hulk teadlase edukust. Bioloogil on vaja oma teadustöö rahastamiseks kirjutada ka rahataotlusi.

    Ülikoolis töötav bioloogiateadlane peab mõnikord täitma ka õppejõu kohustusi. Sel juhul tuleb tal pidada üliõpilastele loenguid ning nendega koos praktilisi ülesandeid lahendada.

    Bioloogi töö sobib sulle, kui sind huvitab loodus, oled püsiva loomuga ja põhjalik ning soovid elu uurida ja paremini mõista.

  • Töökeskkond

    Bioloog töötab tavaliselt kontoris või laboris. Olenevalt töövaldkonnast tuleb tööd teha ka välistingimustes. Näiteks botaanik, zooloog ja ökoloog võib viibida pikemat aega välitöödel, kus ta peab tegema ka füüsilist tööd.

    Bioloogi töö on suures osas vaimne ning võib olla vähem või rohkem vaheldusrikas. Näiteks laborikatsed võivad olla mõnes etapis küllaltki rutiinsed. Samas merebioloog peab oma töös sukelduma, töötama uurimislaeval ja ka laboris.

    Tavaline töövahend on arvuti. Seda on vaja nii uurimisandmete analüüsimiseks kui ka tulemustest kirjutamiseks. Lisaks kasutab bioloog kõikvõimalikke muid uurimisvahendeid, näiteks mikroskoope, mõõtmisvahendeid ja katseklaase.

    Suur osa bioloogi tööst on seotud arvuti, lugemise ja kirjutamisega, mistõttu võib see töö olla koormav silmadele. Samuti võib suur vaimne koormus ja tähtaegadest kinni pidamine tekitada stressi.

    Bioloog võib töötada ohtlike organismide või mürgiste ainetega. Sel juhul on tema töös väga tähtis ohutusreeglitest kinni pidada. Samuti võib bioloog kokku puutuda eri loomade ja ainetega, mis võivad põhjustada allergiat.

    Tööaeg oleneb tööülesannetest. Mõned katsed nõuavad bioloogilt korrapärast järelevalvet või tegutsemist. Sellisel juhul peab ta tööd tegema ka öösiti.

    Lisaks sõltub bioloogiateadlase tööaeg tähtaegadest ja uurimisplaanist. Seetõttu võib tema töögraafik olla mõnikord väga tihe.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Bioloog:

    • tunneb teadustöö tegemise viise;

    • oskab kasutada arvutit ja uurimisvahendeid;

    • on loogilise mõtlemise ja järeldamisoskusega;

    • oskab töötada meeskonnas;

    •  tunneb võõrkeeli ja on hea eneseväljendusoskusega.

    Bioloogi tegevusala on väga lai, mistõttu on väga tähtis tunda oma valdkonda. Näiteks merebioloog peaks oskama sukelduda ning biokeemik tundma keemiat.

    Samuti peaksid bioloogil olema järgmised isikuomadused:

    • kannatlikkus ja püsivus;

    • põhjalikkus ja täpsus;

    • iseseisvus.

    Rohelise suuna bioloogile tuleb kasuks, kui talle meeldib väljas töötada ning tal on hea tervis ja füüsiline vorm.

  • Haridus ja väljaõpe

    Bioloogi töö eeldab erialast kõrgharidust. Teadustöö tegemine nõuab bioloogilt magistri- või doktorikraadi.

    Eesti kõrgkoolid pakuvad erinevaid bioloogiaga seotud õppekavu, mis võimaldavad juba ülikooli astudes valida endale meelepärane tegevusvaldkond.

    Tutvu õppimisvõimalustega kõrgkoolide õppekavade andmebaasist.

    Üldhariduskoolis tasuks bioloogiahuvilistel tähelepanu pöörata bioloogiale, inimeseõpetusele, keemiale ja geograafiale. Kasuks tulevad ka teadmised matemaatikast ja füüsikast.

    Bioloogil on vaja end pidevalt täiendada. Kõige tavalisem viis selleks on lugeda erialast teaduskirjandust. Lisaks osalevad bioloogid teadusseminaridel ja -konverentsidel Eestis ning välismaal.

  • Töövõimalused

    Tavaliselt saab bioloogiateadlane tööd teadus- ja arenduskeskustes ning ülikoolides. Peamised bioloogiaalased teaduskeskused on Tartu Ülikool, Maaülikool, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut ning Eesti Biokeskus.

    Samuti võib bioloog töötada õppejõuna ülikoolis või bioloogiaõpetajana üldhariduskoolis. Loomaaiad, botaanikaaiad ja looduskaitseasutused vajavad samuti biolooge.

    Laboribioloog võib tööd leida ka biotehnoloogiaettevõtetes. Rohelise suuna bioloogid võivad tööd leida keskkonnaametnikuna.

    Enamik teadusasutusi ja suuremaid ettevõtteid asub Tartus ja Tallinnas. Koolid, katseaiad ja -jaamad ning looduspargid asuvad aga üle Eesti. Samuti vajavad keskkonnaametnikke kõik maakonnad ja suuremad omavalitsused.

    Biotehnoloogia on üldiselt kasvav ja suure rahastusega valdkond, mis vajab juurde uusi teadlasi. Samuti on tänapäeval muutunud tähtsaks keskkonnakaitse. Teistes valdkondades on vajadus bioloogide järele püsiv.

  • Sissetulek, soodustused

    Tavaliselt saab bioloog kindlat põhipalka. Teadustöötaja võib lisatasu saada uurimisprojektide või juhttööde eest. Keskkonnaametnik võib saada lisatasu teaduskraadi ja staaži eest.

    Teadus- ja haridustöötajaile on ette nähtud tavalisest pikem puhkus. Teadlane saab aastas 42 päeva ning õpetaja või õppejõud 56 päeva puhkust.

  • Lisateave

    Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskond ühendab loodusteaduslikku teadus- ning õppetööd Tartus.

    Eesti Loodusuurijate Selts ühendab Eesti loodusteadlasi ja toetab loodusteadusuurimusi Eestis.

    Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut on keskendunud botaanika, zooloogia ja keskkonnakaitse valdkondade õpetamisele ning arendamisele.

    Tallinna Ülikooli matemaatika ja loodusteaduste instituut pakub bioloogia- ja keskkonnaalast kõrgharidust Tallinnas.

    Loe ka miks.ee lehelt persoonilugu molekulaarbioloogist Laurast ning loomaökoloogia teadurist Tuulist. 

    Kirjeldust on uuendatud 2012. aastal koostöös Eesti Bioloogiaõpetajate Ühinguga.

  • Lähedased ametid

    Arst

    Keemik

    Bioanalüütik. Bioanalüütik töötab peamiselt kliinilistes ning inim- ja keskkonnauuringulaborites. Bioanalüütik teeb mitmesuguseid laboriuuringuid ning kinnitab ja väljastab nende tulemusi. Bioanalüütik peab tundma nüüdisae...

    Loe täpsemalt »

    Taimekasvataja. • Taimekasvataja tegeleb põllukultuuride kasvatamise, töötlemise ja müümisega.• Taimekasvatussaadusi toodetakse nii inimestele söögiks kui ka loomadele söödaks.• Taimekasvataja töö oleneb suurest...

    Loe täpsemalt »

    Metsnik

    Aednik. Aednike töö on tarbe- ja ilutaimede (lilled, köögiviljad, puud-põõsad) kasvatamine ning aiasaaduste tootmine, säilitamine ja turustamine. Töö võib toimuda nii välis- kui ka sisetingimustes (nt kasvuhoone...

    Loe täpsemalt »

    Loomaarst. Loomaarst on kõrgharidusega spetsialist, kes diagnoosib, ravib ja ennetab loomade haigusi. Tavaliselt on loomaarstid spetsialiseerunud väike- või suurloomaarstideks. Looma- ehk veterinaararstina töötamiseks on vajalik veterinaarmedits...

    Loe täpsemalt »