• Olulised momendid

    • Bioanalüütik töötab peamiselt kliinilistes ning inim- ja keskkonnauuringulaborites.
    • Bioanalüütik teeb mitmesuguseid laboriuuringuid ning kinnitab ja väljastab nende tulemusi.
    • Bioanalüütik peab tundma nüüdisaegseid seadmeid ja aparaate.
  • Töö iseloom

    Olenevalt labori spetsiifikast on laborandi töö mitmekesine. Laborites uuritakse organismi seisundit, organite, kudede, rakkude, molekulide ehitust ja funktsiooni, mikrobioloogilist kooslust ning tegureid, mis mõjutavad ümbritsevat keskkonda ja inimorganismi. Bioanalüütiku uuringute tulemused aitavad arstil määrata õiget diagnoosi ja ravi, jälgida selle tõhusust ning hinnata haiguse prognoosi.

    Bioanalüütik valmistab patsiendi/kliendi analüüsi võtmiseks ette. Selleks selgitab ta analüüsi võtmise viisi ning tagab patsiendi turvalisuse analüüsi võtmisel. Võetud analüüsi materjali kasutades teeb ta analüüsi, kasutades selleks kemikaale ja tehnilisi vahendeid. Väga tähtis on seejuures silmas pidada, et analüüs oleks kvaliteetne ja vastaks uuringu nõudmistele. Analüüsideks kehtivad kindlad reeglid ja nõuded. Analüüsi tulemused dokumenteeritakse ning edastatakse arstile või patsiendile. Tänapäeval edastatakse tulemused tavaliselt otse patsiendi uuringule suunanud arsti arvutisse.

    Suurte meditsiinilaborite kliendid on haiglate arstid, perearstid, eraarstid ja tervisekeskused.

  • Töökeskkond

    Töötada tuleb mitmesuguste uuringumaterjalide, kemikaalide ja tehniliste vahenditega. Bioanalüütik kannab spetsiaalset töörõivastust ja kasutab kaitsevahendeid (kindad, mask, prillid). Olenevalt sellest, mis laadi analüüse tehakse, tuleb bioanalüütikul end kaitsta võimaliku nakatumise eest. Pidev kokkupuude kemikaalidega ja töötamine kummikinnastes võivad tekitada allergiat.

    Tööaeg sõltub labori ülesannetest. Mõned bioanalüütikud töötavad tavalise tööpäeva ehk kaheksa tundi. Haiglalaborid peavad üldjuhul olema valmis ööpäev läbi analüüse tegema ning töötajatel tuleb töötada vahetustega, ka öösiti ja riigipühadel.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Et olla oma töös edukas, peab bioanalüütik tundma

    • inimese anatoomiat ja füsioloogiat, organismi ehitust, talitlust ning arengut;
    • inimese eluviisi, elu- ja töötingimuste mõju tervisele; 
    • organismi mõjutavaid bioloogilisi, füüsikalisi ja keemilisi tegureid; 
    • haiguste tekkepõhjusi, haigustunnuseid ja diagnostikameetodeid; 
    • organismis toimuvaid patoloogilisi protsesse ning oskama neid analüüsida ja hinnata.

    Bioanalüütik peab tundma laboritöö terminoloogiat, analüüside määramise põhimõtteid ja meetodeid, uuringumaterjali võtmise, kohaletoimetamise ja uuringuks ettevalmistamise reegleid.

    Bioanalüütik peab oskama õigesti kasutada ja hooldada laboriseadmeid ning muid töövahendeid. Oluline on teada seadmete ning reaktiivide ja töölahuste ohutusnõudeid. Bioanalüütiku kutseoskuste hulka kuulub keemiliste ainete ja bioloogiliste materjalide õige käitlemine ning füüsikaliste ohutegurite järgimine. Analüüse tuleb teha reeglite järgi ning analüüsi vastus korrektselt vormistada.

    Bioanalüütiku kutse sobib neile, kes tunnevad huvi meditsiini, keemia ja bioloogia vastu ning on täpsed, korrektsed, sallivad ja vastutusvõimelised. Lisaks peab olema valmis töötama iseseisvalt ja keskendunult, tegema koostööd teiste spetsialistidega, kohanema ajasurveolukordadega, omama head silmamälu ja loogilist mõtlemist ning loomulikult pidevalt juurde õppima.

  • Haridus ja väljaõpe

    Bioanalüütikuna töötamiseks on vaja vähemalt rakenduskõrgharidust.

    Otsi sobivat kõrghariduse õppekava.

    Bioanalüütikul tuleb end pidevalt arendada ja koolitada, sest meditsiinilaboritesse tuleb uusi analüüsiseadmeid ning juurutatakse uusi analüüsimeetodeid. Täiendusõpet pakub Tartu Tervishoiu Kõrgkool, samuti korraldavad täienduskoolitusi suuremad meditsiinilaborid.

  • Töövõimalused

    Meditsiinilaborid on olemas kõigis Eesti põhihaiglates, samuti suuremates tervisekeskustes. Mõned laborid töötavad eraettevõttena.

    Bioanalüütiku kutse omandanu võib leida rakendust ka teadus-, tervisekaitse-, veterinaaria- ja toiduainetööstuse laborites. Põhiliselt koolitatakse bioanalüütikuid ikkagi töötamiseks tervishoiu alal.

    Kuna osa laborites töötavast personalist on küll meditsiiniharidusega, kuid mitte eriharidusega, (eriti Tallinn, Ida-Virumaa), annab see üsna head võimalused bioanalüütiku erialal töö leidmiseks.

    Karjäärivõimaluseks võib lugeda pidevat kutsekvalifikatsiooni tõstmist ja selle kaudu ka palgatõusu. Väiksematest laboritest liigutakse suurematesse, kus töö on mitmekesisem ja eeldab paremaid oskusi.

  • Sissetulek, soodustused

    Bioanalüütikud kuuluvad keskastme tervishoiutöötajate hulka. Nad töötavad tunnipalga alusel.

  • Lisateave

    Eesti Bioanalüütikute Ühing peab esmaülesandeks eriala arendamist ja ka kutse andmist bioanalüütikutele.

    Eesti Laborimeditsiini Ühing (ELMÜ) koondab Eesti laboriarste, kõrgharidusega laborispetsialiste, kliinilisi mikrobiolooge ning teisi laborimeditsiinist huvitatud füüsilisi ja juriidilisi isikuid selleks, et aidata laborimeditsiini erialana edendada ning väärtustada.

    Bioanalüütiku kutsestandard.

    Loe ka Rajaleidja persoonilugu bioanalüütk Terjest. 

    Loe ka miks.ee lehelt persoonilugu Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse nahamelanoomi ja soolevähi uuringute valdkonna juhist Anust. 

    Ametikirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Eesti Bioanalüütikute Ühingu spetsialistidega. Konsultant Aivar Orav.

  • Lähedased ametid

    Keemik

    Õde. Õde osutab õendusabi. Õendusabi andmisel lähtutakse patsiendi probleemidest. Õde annab abi patsiendi vajaduste kohaselt, õendustegevus võib varieeruda. Õed töötavad tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna all...

    Loe täpsemalt »

    Laboriarst