Mootorsõidukitehnikud, -diagnostikud, -plekksepad, -maalrid

Prindi
  • Olulised momendid

    • Tuleb olla kursis uuendustega autotööstuses, mis nõuab pidevat enesetäiendamist.
    • Töö eeldab tehnilist taipu ja huvi masinate vastu.Vajalik on hea füüsiline vorm ja vastupidavus, täpsus, püsivus ning vastutustunne.
    • Autode arvu kasv annab põhjust üha uusi töökodasid rajada. Seega kasvab ka vajadus remontijate järele.
  • Töö iseloom

    Sõiduautode arvukuselt ühe elaniku kohta oleme möödumas või möödunud mõnestki meist lääne poole jäävast riigist. Nüüdisaegne auto on muutunud keerulise automaatika ja elektroonikaga seadeldiseks, mille hooldamiseks ja remondiks on vaja erialast ettevalmistust ja spetsiifilisi oskusi.

    • Autotehniku (kasutusel ka teised ametinimetused: autolukksepp, -mehaanik) töö on kontrollida autode ja haagiste tehnoseisundit, määrata nende remondivajadus ning teha tehnohooldust ja remonti. Autotehnik tunneb autode hingeelu ja oskab nendega suhelda. Ta peab diagnoosima auto­probleemi kiirelt ja täpselt.

    Paljude autolukkseppade jaoks peitubki töö võlu enda proovile panemises, sest tekkinud autoriket ei saa alati kiiresti ja lihtsalt tabada. Vajalik on teada, kuidas töötavad ja mõjutavad üksteist sõiduki erinevad koostisosad ja detailid. Samavõrra heal tasemel peavad olema ka elektrooniliste diagnostika­seadmete kasutamise ning elektroonikapõhiste elementide (detailide) käsitsemise oskused.

    • Autodiagnostiku töö on autode tehnoseisundi diagnoosimine (pidurid, käigukast, elektroonika, kliimaseadmed jne). Tema tuleb appi siis, kui auto tehnilise ülevaatuse jaoks vajalikud tavameetodid on ära kasutatud. Diagnoositestrid ja -süsteemid näitavad, et auto on korras, ent ometi esineb probleeme ja tõrkeid. Autodiagnostik teab ja tunneb auto kõikide süsteemide ehitust ja tööpõhimõtet. Ta mõõdab kõiki elektrisignaale, diagnoosib süsteemide ja nende üksikseadiste seisukorda, teeb vajalikud kontrolltestid ja avastab ka selliseid varjatud rikkeid, mida enesediagnoosisüsteem avastada ei suuda.

    Auto­diagnostikuks võivad pürgida autolukksepad, -elektrikud, aga ka varem autondust õppinud huvilised.

    • Autoplekksepa töö on autokeresid remontida ja vajaduse korral ka neid hooldada. Töö eeldab nii autode üldehituse kui ka üksikute agregaatide, sõlmede, süsteemide ja mehhanismide otstarbe tundmist, et teha turvaliselt ja kvaliteetselt keevitus-, lõikus-, venitus- ja õgvendustöid ning vajaduse korral korrosioonikaitset. Oskuslik töömees suudab suuremagi mõlgi või kõverdunud pleki taastada algkujul. Autoplekksepp tunneb remonditöödel kasutatavaid materjale (metalle, sulameid, plaste, mastiksit jt) ning neile esitatavaid kvaliteedi- ja ohutusnõudeid. Vajalik on autoplekksepa tööriistade, -vahendite ja -seadmete (stendid, robotid jt) käsitsemise oskus.

    • Automaaler töötab autode tehnohoolduse ja remondiga tegelevates ettevõtetes, tema põhitöö on autode värvimine. Töö eeldab nii autode üldehituse kui ka üksikute agregaatide, sõlmede, süsteemide ja mehhanismide otstarbe tundmist. Vajalik on autokere osadeks lahutamise ja koostamise oskus, et teha turvaliselt ja kvaliteetselt autokere värvimise ettevalmistus­töid, värvimist ning värvimisjärgseid viimistlus- ja hooldustöid.

    Automaaler tunneb värvimistöödel kasutatavaid materjale ja neile esitatavaid kvaliteedi- ning ohutusnõudeid. Ta tunneb korrosioonikaitset ja -tõrjet ning mürasummutamistehnoloogiat. Ta valdab värvisegamise ja värvimise tehnoloogiat ning oskab käsitseda vastavaid töövahendeid ja seadmeid, samuti oskab ta hinnata värvipindade kvaliteeti.

  • Töökeskkond

    Autotehnikute ja teiste autohooldustöötajate tööpaigaks on spetsiaalsed remonditöökojad, garaažid ja remondiks kohaldatud hooned. Kui omal ajal oli autoremontija töö must ja teinekord ka tervistkahjustav, siis praegu meenutavad nüüdisaegse töökoja ruumid rohkem operatsioonisaali.

    Töövahenditeks on käsi-, elektri- ja pneumotööriistad ning garaaži-, diagnostika- ja teised seadmed. Samuti puututakse töös kokku kütuste, õlide, määrdeainete, erivedelike ning teiste hooldus- ja remondimaterjalidega. Töös kasutatakse ka kemikaale ja teisi tervist­kahjustavaid aineid (naftaproduktid, happed, heitgaasid jms. Tänapäeval on aga kasutusel juba veepõhised autovärvid, mille kahjulik mõju maalrite tervisele on minimaalne.

    Töövahendid on suuresti õlised ja määrivad kergesti riideid, seetõttu kannavad lukksepad ja mehaanikud spetsiaalseid riideid ja kindaid. Töövahendid on rasked ja eeldavad seetõttu tugevat füüsilist tervist. Palju töötatakse ka tera- ja leekriistadega, mistõttu ei ole harvad väikesed lõike- ja põletushaavad. Väsitavaks ja stressipõhjustavaks teguriks võib pidada müra ja lärmi, mida tekitavad mehaanilised töövahendid.

    Tööasend oleneb ülesandest, töötatakse pikali ja püsti, vahel ka käed pea kohal.

    Autotehnikud ja teised autoremontijad töötavad 40-tunnise töönädalaga, kuid sageli tuleb teha ka pikemaid tööpäevi, eriti siis, kui on tegemist füüsilisest isikust ettevõtjaga. Töögraafik võib hõlmata õhtuid ja nädalalõppe. Rakendatakse nn libisevat töögraafikut ja summeeritud tööaja-arvestust. Autohoolduse ja -remondiga tegelevates firmades on vaiksem hooaeg talv, sest remonditöid on siis ilma tõttu keerulisem teha. Tihedam tööperiood on kindlasti kevad, kuna kliendid soovivad suveks auto korda saada.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Autotehnik peab:

    • teadma autode ja haagiste üldehitust, liigitust, tehnilisi näitajaid;
    • tundma mootori ehitust ja selle tööpõhimõtteid, toite-, süüte- ja elektrisüsteeme, juhtimisseadmeid, jõuülekannet ja käigukaste, pidureid, turvaseadisi, audio- ja navigatsioonisüsteeme, kliimaseadmeid;
    • teadma elektrotehnika ja elektroonika aluseid;
    • tundma lukksepatöö tehnoloogiaid ja töövõtteid;
    • oskama vahetada, osadeks lahutada ja koostada agregaate, mehhanisme, süsteeme jmt;
    • oskama määrata detailide kasutuskõlblikkust ja remondivajadust;
    • teadma rikete tekkepõhjusi ja oskama neid kvaliteetselt kõrvaldada;
    • teadma kütuseid, õlisid, määrdeaineid, erivedelikke jt hooldus- ja remondimaterjale ning nende omadusi;
    • oskama neid kasutada;
    • tundma töökeskkonna ohutust;
    • tundma tehnohooldussüsteemi ja selle perioodilisust, samuti tehnohoolduse ja remondi tehnoloogiaid ning oskama neid igapäevatöös rakendada.

    Vajaduse korral tuleb teha ka keevitustöid, seega võib keevitusoskuse (elekter-gaaskeevitaja tunnistus) lugeda autotehniku lisaoskuste hulka.

    Autodiagnostik peab lisaks oskama kasutada diagnostikaseadmeid ja -stende ning mõõteriistu, et auto tehnoseisundit määrata.

    Autoplekksepp peab:

    • teadma autokerede ehitust ning nende valmistamise ja koostamise aluseid;
    • tundma autokerede remondi-, hooldus- ja plekksepatööde tehnoloogiat;
    • tundma plekksepatöödel kasutatavaid remondi- ja hooldusmaterjale;
    • tundma autolukksepa tööriistu ja seadmeid ning oskama neid ohutult ja sihipäraselt kasutada;
    • oskama selgitada autokerede remondivajadust;
    • oskama autokeresid remontida, koostada ja viimistleda ning korrosioonikaitset ja ‑tõrjet teha;
    • teadma autokerede remondile, hooldusele ja autoplekksepa töödele esitatavaid kvaliteedi­nõudeid;oskama keevitada (elekter- ja gaaskeevitaja tunnistus).

    Automaaler peab:

    • tundma auto värviettevalmistustööde, värvimise ning korrosioonikaitse ja -tõrje tehnoloogiaid ning vajalikke töövahendeid ja -seadmeid;
    • tundma ettevalmistustöödeks, värvimiseks ja viimistluseks vajalikke materjale ning oskama neid säästlikult ja ohutult kasutada;
    • oskama selgitada autokerede või nende osade värvimise vajadust;
    • oskama hinnata ja arvestada ettevalmistus- ja värvimistööde mahtu ning kavandada nende järjestust;
    • teadma kasutatavate autovärvide klassifikatsiooni, markeeringut ja omadusi;
    • oskama valida autovärvi, määrata sobivat värvitooni, segada värve ja värvida;
    • oskama teha värvimisjärgseid viimistlustöid;teadma värvkatte vigu, nende tekkepõhjusi ja kõrvaldamisvõimalusi;
    • teadma autokerede värviettevalmistusele, värvimisele ja viimistlemisele esitatavaid kvaliteedinõudeid.

    Kutsealal töötajad peavad ennast pidevalt täiendama, et olla kursis uueneva tehnoloogiaga. Töö eeldab tehniliste jooniste ja skeemide lugemise oskust ning kataloogide ja teiste juhend­materjalide kasutamist. Igapäevatöö nõuab käsi-, elektri- ja pneumotööriistade ning garaaži-, diagnostika- jt seadmete kasutamist.

    Kõikides ametites on kindlasti vajalik ka sõiduki juhtimise oskus (juhiluba alates B‑kategooriast). Oluline on teada ja järgida tervise-, keskkonnakaitse- ja tööohutusnõudeid. Teenindustöötajatena on vajalik ka suhtlemisoskus ja teenindusvalmidus.

    Autolukksepad ja teised autoremontijad peavad olema hea füüsilise tervisega ning vaimselt tasakaalukad. Vajalik on füüsiline vastupidavus. Töö eeldab täpsust, head koordinatsiooni, käelist kiirust, loogilist mõtlemist, tähelepanelikkust, vastutus­tunnet, analüüsi- ja otsustusvõimet, koostöövalmidust ning pingetaluvust. Automaalri töös on vaja ka värvi- ja kunstitaju, autoplekksepa töös loovat mõtlemist.

    Mõlemas ametis on olulised püsivus ja rahulikkus. Kiiresti uueneva tehnoloogia tõttu tuleb end pidevalt ­täiendada, mis eeldab õpivalmidust.

    Kutseoskusnõuded autohoolduseriala töötajatele on kinnitatud kutsestandardites: autotehnik, automaaler, autoplekksepp. Vaata lähemalt Kutsekoja lehelt.

  • Haridus ja väljaõpe

    Töö eeldab erialast kutseharidust. Otsi õppimisvõimalusi Kutsehariduse portaalist.

    Üldhariduskoolis tuleks pöörata tähelepanu tööõpetusele ja kehalisele kasvatusele.

  • Töövõimalused

    Autotehnikud, -diagnostikud jt autoteeninduse oskustöölised leiavad rakendust transpordi- või autode tehnohoolduse ja remondiga tegelevas ettevõttes, teenindusjaamas ning tanklas. Töövõimalusi pakuvad ka auto- ja kutsekoolid.

    Autoremont on lai tegevusala, kuhu kuuluvad kõikvõimalikud remondi- ja hooldustööd, mida tuleb autodele teha (nt värvitööd, kummiremont, diagnostika, jne). Ligikaudu 10% firmadest pakuvad kõiki teenuseid ning enamjaolt on tegemist suurte töökodadega, teatud automargi (nt BMW) ametlike esindajatega või kindlale autotüübile (nt haagised) spetsialiseerunud töökodadega. Umbes 90% firmadest on spetsialiseerunud ühe või mitme teenuse pakkumisele ning neid võib liigitada üksikettevõtjateks ja väikese/keskmise suurusega firmadeks.

    Autoremonditöökodades pakutakse järgmisi teenuseid:

    kummitööd, parandus, rehvivahetus;elektritööd, signalisatsiooni paigaldus, konditsioneeride kontroll, autodiagnostika;küttesüsteemide remont ja hooldus;klaasivahetus, auto tuunimine;kerevenitustööd ja värvimine, pleki- ja keevitustööd;mootorite, käigukastide, reduktorite, pidurisüsteemide ja teiste agregaatide remont;summutite remont, keevitustööd;esisilla reguleerimine ja remont;hooldusremont, pisivigade parandus; ülevaatuseelne kontroll.

    Tihtipeale tegeleb autoremonditöökoda peale põhitegevuse autovaruosade müügiga ja/või transporditeenuse osutamisega.

    Eestis tegutseb tuhatkond autoremonditöökoda, paljud nendest on üksikettevõtjad.

    Töötajate arv autoremonditöökodades on suhteliselt väike. Väiksemates ettevõtetes töötab firma omanik/ettevõtja üksinda või allub talle 1-2 töötajat. Suuremates autoremonditöökodades töötab 5–10 inimest. Keskmisest rohkem on töölisi ka töökojas, mis on spetsialiseerunud ühele tegevusvaldkonnale (nt rehvitööd). Väiksemad autoremonditöökojad tegutsevad suurel määral osaühingutena või füüsiliselt isikust ettevõtjatena. Tegutseb ka üksikuid aktsiaseltse.

    Tallinnas on suurem hulk teenuse pakkujaid osaühingud, maapiirkondades suureneb füüsilisest isikust ettevõtjate osatähtsus. Paljud teenuse pakkujad töötavad eraisikuna. Autoremonditöökojad tegutsevad kõikjal Eestis, sh väiksemates asulates.

    Ka suuremates transpordiettevõtetes on oma autoremonditöökojad.

    Autode arvu kiire kasv annab põhjust üha uusi töökodasid rajada. Seega kasvab ka vajadus remontijate järele. Kõige suurem on nõudlus autotehnikute järele, vähem vajatakse automaalreid ja -plekkseppi.

     

  • Sissetulek, soodustused

    Transpordi- ja mootorsõidukite hoolduse ning remondi ettevõtetes makstakse töötajatele valdavalt põhipalka, millele lisandub tulemuspalk. Levinud on ka tasustamine tükitöö alusel. Lisa­tasudest on põhiline ületunnitöö eest saadav tasu.

  • Lisateave

    Kirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Transpordi Ametiühinguga.

  • Lähedased ametid

    Tööriistalukksepp

    Ventilatsioonilukksepp

    Välistorustiku-lukksepp

    Mehhatroonik. Mehhatroonik ei ole ühe kitsa valdkonna spetsialist, vaid ta tunneb nii mehaanikat, elektroonikat kui ka infotehnoloogiat. Oma töös puutub mehhatroonik kokku automaatseadmetega, sealhulgas robotitega. Ta koostab ise seadmeid ja tagab nende korrashoiu...

    Loe täpsemalt »