Automaatikud

Prindi
  • Olulised momendid

    • Automaatikutetöö on automaatikaseadmete ja -süsteemide paigaldamine, seadistamine ning nende käigushoidmine.
    • Tööga võib kaasneda kiire ja pingeline tempo. Olenevalt spetsialiseerumisalast võib tekkida vajadus töötada ohtlikes keskkondades (plahvatus- ja tuleoht, kemikaalid jne) jm eritingimustes.
    • Automaatikute elukutse eeldab vähemalt kutsekeskharidust.
  • Töö iseloom

    Automaatikute töö seisneb automaatikaseadmete ja -süsteemide paigaldamises, seadistamises ning nende käigushoidmises.

    Automaatikasüsteeme võib vaadata robotitena, mis lihtsustavad inimese tööd ning tagavad tehtava töö ühtlase kvaliteedi. Automaatikasüsteem võib olla näiteks tööstuses tootmisliin, hoonetes kliimaseadmed, turvasüsteemid, valguse- ja elektrijuhtimissüsteemid jms. Automaatikud vastutavadki selle eest, et need seadmed ja süsteemid töötaksid sujuvalt.

    Automaatikud võivad töötada ka kitsamal spetsialiseerumisalal.

    • Tehniku-automaatiku ametikoht on laialt levinud tootmisettevõtetes, kus automaatik osaleb mehhaaniliste seadmete hooldamisel ja remondil.
    • Automaatikud-paigaldajad tegelevad ainult seadmestiku paigaldamisega. Neile antakse kätte valmistoodang ning nende ülesanne on see paigaldada ja ühendada juhtmestik.
    • Automaatik-häälestaja alustab oma tööd, kui automaatik-paigaldaja on paigaldamise lõpetanud. Ta kontrollib paigaldatud seadmestiku vastavust. Pärast seadmestik sätestatakse ehk seadmete nimiandmed pannakse nõudmiste järgi paika – seotakse omavahel kõik olemasolevad komponendid loogilises järjekorras.
    • Hooneautomaatik tegeleb hooneautomaatikaga, mis hõlmab maja lihtsüsteeme, näiteks domofon (uksekellasüsteem koos avamisega), kellad. Olenevalt oskustest võib ta teha ka muid hooneautomaatikaga (näiteks ventilatsiooni- ja valvesüsteemid) seotud töid.
    • Automaatiku-programmeerija tööülesanded on töötada välja ja juurutada kontrollorite programme, et omavahel siduda olemasolevad tark- ja riistvara.
    • Protsessiautomaatik tegeleb autotootmisprotsessiga, kus kõik tööd teevad robotid. Sellisel juhul on ettevõttes olemas tootmisliin, mis koosneb protsessiliinidest. Iga protsessiliini hooldab oma automaatik. Ta valvab selle liini seadmete järele, teeb tehnokontrolli ja hooldust. Remonditööd võib teha ka teine firma. Sel juhul on automaatik tööde valvur ja olenevalt olukorrast ka nende koordineerija.
  • Töökeskkond

    Automaatikud töötavad tavaliselt suurtes tööstushoonetes ja -kompleksides, nt tehnoparkides jm. Olenevalt spetsialiseerumisalast (näiteks automaatik-tehnik, -paigaldaja, -seadistaja) võib tekkida vajadus töötada välitingimustes, kõrgustes, ohtlikes keskkondades (plahvatus- ja tuleoht, kemikaalid jne) jm eritingimustes (kõrgendatud hügieeni- ja steriilsusenõuded).

    Automaatikute tööga võib kaasneda füüsiline ja vaimne pingutus ning kiire ja pingeline tempo. Tööülesannete täitmine sunnib automaatikuid olema nii püstijalu kui ka käpuli. Enamasti mööduvad nende tööpäevad pidevalt liikudes. Osal automaatikutel tuleb ka eri piirkondades erinevate objektide vahel liikuda. Samuti on töö ohtlik, mistõttu peavad elektritööga seotud riskid olema hästi teada ja ohutusnõudeid tuleb rangelt järgida. Inimestel, kes remondivad väljalülitatud või pinge all olevaid seadmeid, peab olema eriluba.

    Automaatikute põhilised töövahendid on infotehnoloogiavahendid (arvutustehnika riist- ja tarkvara), telekommunikatsioonivahendid, käsi- ja eritööriistad, mõõteseadmed ning muud abivahendid.

    Enamasti on automaatikute tööaeg 40 tundi nädalas ja ületunnid on tasustatud. Kuna paljudes ettevõtetes on katkematu tööprotsess, siis töötavad automaatikud sageli vahetustega, mis eeldab valmisolekut töötada ka öösiti ja nädalavahetustel. Samuti võib esineda ootamatuid väljakutseid: kui näiteks midagi juhtub ja kohapealne personal ei ole võimeline olukorda kiirelt lahendama, kutsutakse välja spetsialist.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Automaatikuna pead

    • teadma kutsealaseid põhimõisteid (sh ühes võõrkeeles), kutsealal kasutatavaid materjale, nende omadusi ja kasutamisviise;
    • tundma elektrotehnika aluseid ja oskama teha elektritöid;
    • teadma automaatika- ja mõõteseadmete töö põhimõtteid ning kasutatavate seadmete eripära;
    • tundma infotöötluse ja -edastuse põhimõtteid;
    • oskama lugeda, tõlgendada ja koostada elektripaigaldiste ning kaabeldussüsteemide tehnilist dokumentatsiooni;
    • oskama valida, komplekteerida, programmeerida, seadistada ning paigaldada automaatikaseadmeid ja -süsteeme, neid kontrollida ja hooldada;
    • oskama ehitada kaabeldussüsteeme, koostada rakendusprogramme;
    • oskama mõõta ja analüüsida, vigu ja rikkeid kõrvaldada;
    • oskama töötada kommunikatsioonisüsteemidega;
    • tundma töökeskkonna-, elektri- ja protsessiohutust.

    Automaatikute erioskuste ja -teadmiste hulka kuuluvad elektri-, pneumo- ja hüdroautomaatika tundmine. Töös tuleb kasuks PLC-programmeerimise oskus. Automaatikul, kellel tuleb kokku puutuda elektritöödega, peab olema ka elektritööde luba.

    Kindlasti tuleb automaatikutel omandada oma töökoha valdkonna (energeetika, tööstus, ehitus vms) oskused automatiseeritavatest protsessidest.

    Automaatikul peavad olema algteadmised majandusest, ta peab tundma kutsealaga seotud õigusakte. Oluline on arvutikasutamise oskus.

    Kutse eeldab arenenud vastutustunnet, loogilist mõtlemist, hoolikust, täpsust ning oskust oma tööd iseseisvalt planeerida ja korraldada. Sobivad isikuomadused on ruumiline kujutlusvõime, silmamälu, rahulikkus, täpsus, hoolikus ning hea koordinatsiooni- ja kontsentreerumisvõime.

    Täpsemad kutseoskusnõuded on kirjas automaatiku kutsestandardites.

  • Haridus ja väljaõpe

    Automaatiku oskusi saab omandada erinevates kutseõppeasutustes nii põhi- kui ka keskhariduse baasil. Automaatikuna töötamise eeldus on kutsekeskharidus.

    Otsi sobivat õppimisvõimalust kutsehariduse veebilehelt.

    Koolinoortel, kellele pakub huvi tulevikus töötada automaatiku erialal, tuleb üldhariduskoolis suuremat tähelepanu pöörata füüsikale ja matemaatikale.

  • Töövõimalused

    Automaatikud leiavad tööd energeetika-, tööstus-, ehitus-, kinnisvarahooldus-, teenindus-, transpordi- või muudes ettevõtetes, kus on vaja hooldada ning seadistada automaatikaseadmeid ja -süsteeme.

    Automaatikute oskusi vajatakse järjest enam, kuna tööstusi pidevalt automatiseeritakse. Samuti on oodata tööjõuvajaduse suurenemist pensioniikka jõudvate inimeste arvelt.

    Automaatikute karjääris on kindlasti eelis kutsetunnistus.

  • Sissetulek, soodustused

    Automaatikutele makstakse enamjaolt põhipalka. Osa firmasid pakub lisasoodustusena võimalust tegeleda spordiga.

  • Lisateave

    Elektrialal tegutsevaid ettevõtteid ühendab, valdkonda arendab ning elektrikute ja automaatikute kutsete andmist korraldab Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit.

    Kirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Tallinna Tööstushariduskeskusega.

  • Lähedased ametid

    Nõrkvooluseadmete paigaldaja

    Mehhatroonik. Mehhatroonik ei ole ühe kitsa valdkonna spetsialist, vaid ta tunneb nii mehaanikat, elektroonikat kui ka infotehnoloogiat. Oma töös puutub mehhatroonik kokku automaatseadmetega, sealhulgas robotitega. Ta koostab ise seadmeid ja tagab nende korrashoiu...

    Loe täpsemalt »

    Elektrik. Elektrik on oskustööline, kes teeb kõiki elektritöid kaablite paigaldusest seadmete remondini. Elektrik võib töötada erinevates ettevõtetes, näiteks kaupluses, laeval või elektrijaamas. Elektrikukutse taga...

    Loe täpsemalt »