Automaatik

Prindi
  • Olulised momendid

    • Automaatik paigaldab, seadistab ja hoiab käigus automaatikaseadmeid ning -süsteeme.
    • Automaatik töötab tavaliselt suurtes tööstushoonetes ja -kompleksides.
    • Amet eeldab loogilist mõtlemist ning oskust oma tööd iseseisvalt kavandada ja korraldada.
    • Automaatikuna töötamise eeldus on kutsekeskharidus.
  • Töö iseloom

    Automaatik paigaldab, programmeerib, seadistab ja hoiab käigus automaatikaseadmeid ning ‑süsteeme. Nad võivad töötada energeetika-, tööstus-, ehitus- põllumajandus-, veondus-, teenindus- jt ettevõtete automaatikaseadmete ja -süsteemidega. Automaatika on tööstusharu, kus inimeste asemel teevad tööd automaatsüsteemid ehk robotid, ning automaatiku ülesanne on need süsteemid käigus hoida.

    Automaatiku põhiülesanded:

    • automaatikaseadmete valimine, komplekteerimine, paigaldamine, seadistamine, kontrollimine ja hooldamine;
    • mõõtmine;
    • programmeerimine;
    • rikete tuvastamine ja nende kõrvaldamine;
    • töö tehnilise dokumentatsiooniga;
    • normdokumentides olevate töökorraldusjuhiste järgimine (nt standardid ja juhendid, sh keskkonna- ja ohutusnõuded).

    Automaatik töötab enamasti üksi, suuremate objektide puhul koos teiste automaatikute ja spetsialistidega. Automaatik, kelle teenuseid kasutavad mitmed ettevõtted, puutuvad oma töös rohkem kokku ka klienditeenindusega.

    Automaatik võib spetsialiseeruda:

    • elektroautomaatikale;
    • pneumoautomaatikale;
    • hüdroautomaatikale.

    Automaatik, kes on spetsialiseerunud elektroautomaatikale, hooldab ja hoiab käigus elektrisignaalidega juhitavaid seadmeid, nagu jõumasinad, diiselgeneraatorid, kaugjuhtimissüsteemid, tuletõrjesignalisatsioonisüsteemid jms.

    Pneumoautomaatikaga tegelev töötajareguleerib ja hooldab suruõhul töötavaid automatiseeritud seadmeid.

    Hüdroautomaatiku ülesanne on käigus hoida ja hooldada hüdroautomaatikavahendeid ning -süsteeme (ekskavaatorid, tõstemasinad, põllumajandusmasinad, tootmisseadmed, konveierseadmed, pressid jms).

  • Töökeskkond

    Automaatikud töötavad tavaliselt suurtes tööstushoonetes ja -kompleksides, nt tehnoparkides jm. Ametiga võib kaasneda ka vajadus töötada välistingimustes, kõrgustes, ohtlikes keskkondades (plahvatus- ja tuleoht, kemikaalid jne) ning eritingimustes (kõrgendatud hügieeni- ja steriilsusnõuded).

    Tööülesannete täitmine sunnib automaatikuid olema püstijalu ja käpuli. Enamasti mööduvad nende tööpäevad pidevas liikumises. Töö võib olla ohtlik – eelkõige tuleb tunda elektriga seotud riske ja järgida rangelt ohutusnõudeid.

    Automaatiku põhitöövahendid on infotehnoloogia tööriistad (arvutustehnika riist- ja tarkvara), sidevahendid, käsi- ja eritööriistad, mõõteseadmed ning muud abivahendid.

    Automaatiku tööaeg on üldjuhul 40 tundi nädalas ja nende ületunnid on tasustatud. Et aga paljudes ettevõtetes on tööprotsess katkematu, siis käivad automaatikud sageli tööl vahetustega, mis eeldab valmisolekut töötada ka öösiti ja nädalavahetustel. Samuti võib esineda ootamatuid väljakutseid: kui midagi juhtub ja kohapealne personal ei ole võimeline olukorda kiiresti lahendama, siis kutsutakse välja spetsialist.

    Automaatikutööga võib kaasneda füüsiline ja vaimne pingutus ning kiire ja pingeline töötempo. Vajalik on hea nägemine.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Automaatikuna pead

    • teadma kutsealaseid põhimõisteid (sh ühes võõrkeeles), kutsealal kasutatavaid materjale, nende omadusi ja kasutamisviise;
    • tundma elektrotehnika aluseid ning oskama teha elektritöid;
    • teadma automaatika- ja mõõteseadmete töö põhimõtteid ning kasutatavate seadmete eripära;
    • tundma infotöötluse ja -edastuse põhimõtteid;
    • oskama lugeda, tõlgendada ja koostada elektripaigaldiste, kaabeldussüsteemide tehnilist dokumentatsiooni;
    • oskama valida, komplekteerida, programmeerida, seadistada ning paigaldada automaatikaseadmeid ja -süsteeme, neid kontrollida ja hooldada;
    • oskama ehitada kaabeldussüsteeme, koostada rakendusprogramme;
    • oskama mõõta ja analüüsida, vigu ja rikkeid kõrvaldada;
    • oskama töötada kommunikatsioonisüsteemidega;
    • tundma töökeskkonna-, elektri- ja protsessiohutust.

    Vastavalt spetsialiseerumisele tuleb automaatikul osata seadistada, hooldada ja käigus hoida elektroautomaatika-, pneumoautomaatika- või hüdroautomaatikavahendid ning -süsteeme.

    Kindlasti tuleb automaatikutel omandada oma töökoha valdkonna (energeetika, tööstus, ehitus vms) oskused automatiseeritavatest protsessidest.

    Automaatik peab tundma majanduse aluseid ja kutsealaga seotud õigusakte. Vajalik on arvutikasutamise oskus.

    Amet eeldab arenenud vastutustunnet, loogilist mõtlemist, hoolikust, täpsust ning oskust oma tööd iseseisvalt planeerida ja korraldada. Sobivad isikuomadused on ruumiline kujutlusvõime, silmamälu, rahulikkus, täpsus, hoolikus ning hea koordinatsiooni- ja kontsentreerumisvõime.

    Täpsemad kutseoskusnõuded on kirjas automaatiku kutsestandardites.

  • Haridus ja väljaõpe

    Automaatiku oskusi saab omandada kutseõppeasutustes nii põhi- kui ka keskhariduse baasil. Automaatikuna töötamise eeldus on aga kindlasti kutsekeskharidus.

    Otsi sobivat õppimisvõimalust kutsehariduse veebilehelt.

    Koolinoortel, kellele pakub huvi tulevikus töötada automaatiku erialal, tuleb üldhariduskoolis suuremat tähelepanu pöörata füüsikale ja matemaatikale.

  • Töövõimalused

    Automaatik võib töötada keemia- ja põlevkiviettevõtetes, farmaatsia- ja toiduainetööstuses, soojus- ja elektrijaamades, ümbertöötlemis- ja teenindusettevõtetes, automaatikasüsteeme teenindavates ettevõtetes ning teistes firmades, kus on vajalik igapäevane automaatikasüsteemide järelevalve.

    Automaatikute oskusi vajatakse järjest enam, sest tööstusi pidevalt automatiseeritakse ning samuti areneb kinnisvara automaatika, mida tuleb paigaldada, seadistada ja hooldada.

    Automaatikuna karjääriredelil edasi liikumiseks võib end täiendada kõrgkoolis ning omandada automaatseademete ja -süsteemide projekteerija oskused.

  • Sissetulek, soodustused

    Automaatikutele makstakse enamjaolt põhipalka. Töötasu suurus oleneb kogemustest ning töö kvaliteedist ja raskusest.

    Osa firmasid pakub lisasoodustusena võimalust tegeleda spordiga.

  • Lisateave

    Elektrialal tegutsevaid ettevõtteid ühendab, valdkonda arendab ning elektrikute ja automaatikute kutsete andmist korraldab Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit .

    Kirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Tallinna Tööstushariduskeskusega.

  • Lähedased ametid

    Nõrkvooluseadmete paigaldaja

    Mehhatroonik. Mehhatroonik ei ole ühe kitsa valdkonna spetsialist, vaid ta tunneb nii mehaanikat, elektroonikat kui ka infotehnoloogiat. Oma töös puutub mehhatroonik kokku automaatseadmetega, sealhulgas robotitega. Ta koostab ise seadmeid ja tagab nende korrashoiu...

    Loe täpsemalt »

    Elektrik. Elektrik on oskustööline, kes teeb kõiki elektritöid kaablite paigaldusest seadmete remondini. Elektrik võib töötada erinevates ettevõtetes, näiteks kaupluses, laeval või elektrijaamas. Elektrikukutse taga...

    Loe täpsemalt »