Arstid

Prindi
  • Olulised momendid

    • Arsti elukutse on vastutusrikas ja pingeline.
    • Arsti elukutse nõuab põhjalikke teadmisi loodusteadustest ja inimese kehast.
    • Arsti elukutse on väärikas ja lugupeetud.
  • Töö iseloom

    Arstide põhiülesanne on hoolitseda selle eest, et inimesed oleksid terved. Arste nimetatakse ka elupäästjateks ning nende elukutse on ühiskonnas väga vajalik ja lugupeetud. Arste nimetatakse doktoriteks või tohtriteks. Arstiabi vajavad kõik alates väikelapsest ja lõpetades vanainimesega.

    Arstid on kõrgharidusega meditsiinitöötajad, kelle töö hõlmab

    • inimeste terviseseisundi diagnoosimist;
    • diagnoosile vastava ravi määramist;
    • haigete inimeste (patsientide) ravimist;
    • haiguste ennetamist.

    Samuti on arstide ülesanne juhendada inimesi, kuidas oma tervist paremini hoida. Inimese tervis oleneb väga palju tema eluviisist ning arstid oskavad soovitada selliseid teadmisi-oskusi, mille järgimine tagab parema enesetunde ja toimetuleku (kuidas muuta söömis- ja liikumisharjumusi, elurežiimi jms).

    Eestis kehtib nn perearstisüsteem, mis tähendab, et igal Haigekassa liikmel (ravikindlustatud inimesel) on oma perearst, kes valitakse enamasti elukoha järgi. Ühe perearsti nimekirjas on keskmiselt 1600 inimest. Et neid paremini aidata, peab perearst looma nende kõigiga usaldusliku kontakti.

    Kui inimene soovib või vajab tervisekontrolli, läheb ta kõigepealt oma perearsti juurde, kes teeb esialgsed uuringud ja otsustab patsiendi seisundi järgi, millist ravi või lisauuringuid ta vajab, kas on vaja ta edasi suunata mõne eriarsti juurde.

    Inimese organismi ehitus ja talitlus on väga keeruline ning ükski arst ei saa põhjalikult tunda kõiki olemasolevaid haigusi ja ravimeetodeid, mistõttu eriarstid on spetsialiseerunud kindlate elundite ja elundkondade haiguste spetsialistideks. Arsti erialasid on palju, Eestis on neid ametlikult 33, lisaks hambaarstierialad. Kuna arstiteadus on iidsete tavadega ja nende erialakeel on siiani ladina keel, on ka eriarstide ametid rahvusvaheliselt üheselt arusaadava nimetusega, näiteks kardioloog ehk südamearst, pulmonoloog ehk kopsuarst, ortopeed ehk luude- ja liigestearst, oftamoloog ehk silmaarst, stomatoloog ehk hambaarst, onkoloog ehk vähiarst jpt. Kirurgid on arstid, kes teevad operatsioone.

    Eriarstid on veel psühhiaater ja kohtuarst-ekspert. Psühhiaater on erialaarst, kes tegeleb inimese vaimuprobleemidega hinge- ja vaimuhaigustega.Kohtuarsti-eksperdi töö on tuvastada inimese surma põhjus kohtuarstlikul lahangul. Samuti annab ta oma eksperdiarvamuse, kui see on kohtuprotsessis vajalik.

    Arstid, kes otseselt patsientidega kokku ei puutu, on nn mittepraktiseerivad spetsialistid. Nemad töötavad peamiselt meditsiiniteaduse, töötervishoiu, tervisekaitse, terviseedendamise valdkonnas.

     

  • Töökeskkond

    Arstide töökeskkond perearstikeskustes, polikliinikutes ja haiglates peab väga täpselt vastama tervisekaitse määratletud nõuetele.

    Arsti kabinet on puhas, vajaliku mööbli ja diagnostikavahenditega. Teatud diagnostika ja protseduuride jaoks on ette nähtud eraldi ruumid, kuhu on paigutatud vajalik aparatuur (nt südameuuringute aparatuur, kuulmis-, nägemisdiagnostika, haiglates intensiivravipalatid jt).

    Tänapäeva meditsiin kasutab nii traditsioonilisi arstiriistu (spaatel, skalpell) kui ka kõrgtehnoloogilist aparatuuri (lasertehnika, kompuutertomograaf jms).

    Eraldi tingimused on määratud operatsiooniruumidele, kus kehtivad erinõuded valgustusele, sisustusele, hügieenile. Kõik peab olema steriilne alates töövahenditest ja lõpetades arsti riietusega. Arstide tööriietus on tavaliselt valge kittel (kirurgidel roheline), mis nüüd on küll pigem soovituslik.

    Patsientide vastuvõtuaeg polikliinikutes on enamasti 6-7 tundi, sellest ülejäänud aja tegelevad arstid dokumentide täitmise, koduvisiitide või muude tööülesannetega. Haiglates töötavad arstid teevad lisaks valveid, mis kestavad 12–24 tundi, sh öösiti, nädalavahetustel ja riigipühadel. Arstide puhkus on 28 kalendripäeva aastas.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Arstide kutsenõuded on väga kõrged. Diagnoosima ja ravima peab meditsiinis tõestatud põhimõtete ja meetodite alusel, järgides seejuures arstieetikat. Arstitöö tähtsaim põhi­mõte on patsienti mitte kahjustada.

    Vajalikud on üldteadmised majandusest, sotsiaalpoliitikast, meditsiini ja tervishoiu arengust ning olukorrast Eestis ja mujal maailmas. Samuti on vaja osata võõrkeeli erialakeele tasandil, millest üks on kindlasti ladina keel.

    Erialateadmised algavad inimese ehituse ehk anatoomia tundmisest. Keemia-, bioloogia-, füüsikateadmised aitavad põhjalikult tunda inimese organite talitlust: füsioloogiat ja selle patoloogiaid ehk haigusi. Haigusi on palju ning arst peab patsiendilt saadud andmete ehk anamneesi ja uuringute põhjal otsustama, millist haigust patsient põeb ning määrama talle parima ravi.

    Tänapäeva meditsiin kasutab diagnoosimiseks ja raviks kalleid tehnilisi ning elektroonilisi vahendeid, mis nõuavad õiget käsitsemisoskust (sh uuringutulemuste analüüsimist numbrite, sümbolite, graafiliste kujundite järgi).

    Arstidel peavad olema põhjalikud teadmised erinevatest ravimeetoditest, farmakoloogiast (ravimiteadus). Palju protseduure teevad õed, kuid kõige keerulisemaid toiminguid ja uuringuid teevad arstid ise.

    Arstitöö on raske nii psüühiliselt kui ka füüsiliselt. Arst puutub iga päev kokku haiguste ja muredega. Ta peab olema hooliv, hea pingetaluvusega, otsusekindel, kiire reageerimis- ja kohanemisvõimega. Parima ravitulemuse saavutamiseks on vajalik hea koostöövõime kolleegide, õdede ja patsientidega.

  • Haridus ja väljaõpe

    Arstiks saab õppida Eestis Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas.

    Arstiteaduse õppekaval omandatakse arstitööks vajalikud teooriateadmised ja praktilised oskused. Praktika toimub haiglates ja teistes meditsiiniasutustes. Nominaalne õppeaeg on 6 aastat (hambaarstil 5 aastat), mille lõpetamisel omandatakse arstikutse. Seejärel saab spetsialiseeruda eriarstiks soovitud eriala residentuuris, kus õppeaeg on 3–5 aastat, või jätkata õpinguid doktorantuuris doktorikraadi saamiseks.

    Arstikutse omandamine nõuab palju õppimist ja distsipliini. Arstiks sobib inimene, kes tahab teisi aidata, kes on tugev reaalainetes (õpitakse biokeemiat, -füüsikat jms), kes ei karda kokku puutuda raskete olukordadega (haiged inimesed, pingeline töö).

    Arstid peavad õppima ja end täiendama kogu elu, sest arstiteadus (sh ravimiteadus) areneb väga kiiresti. Täiendus­õpe toimub kursustel, seminaridel, erialakonverentsidel ja -kongressidel. Palju peab lugema erialakirjandust. Tänapäeval pakub häid enese­täiendusvõimalusi internet. Väga tähtis on suhelda teiste riikide kolleegidega.

    Täiendusõpet korraldavad ülikoolid, arstlikud erialaseltsid, arstide kutseorganisatsioonid, ravimi- ja meditsiinifirmad.

    Arstiks õppida soovija peaks juba kooliõpingute ajal pöörama rohkem tähelepanu keemiale, bioloogiale, anatoomiale ning inimese ja tema tervisega seotud õppeainetele.

  • Töövõimalused

    Eestis on palju meditsiiniga seotud asutusi: haiglad, polikliinikud, sanatooriumid, erakliinikud, perearstikeskused, terviseteaduse, -kontrolli ja -edendamisega seotud asutused (näiteks Tervisekaitseinspektsioon, Haigekassa, Tervise Arengu Instituut).

    Eestis tegutsevad igas maakonnas perearstikeskused.

  • Sissetulek, soodustused

    Arsti palk oleneb erialast, kvalifikatsioonist, töökohast. Palk ei sõltu tööstaažist, määratud on tunnipalga alammäär, edasi otsustab töötasu suuruse tööandja. Kollektiivlepingu järgi võimaldavad mõned haiglad lisapuhkust. Puhkus kestab tavaliselt 28 päeva.

    Erakliinikutes ja hambaravis töötavatel arstidel on tasu seotud patsientide arvu ning diagnostika- ja raviviisiga.

  • Lisateave

    Eesti Arstide Liit (EAL) on arstide vabatahtlik mittetulunduslik kutseühing. EAL-i liikmeteks võivad olla kõik Eesti arstid.

    Mittetulundusühing Eesti Haiglate Liit edendab oma liikmete ühishuve tervisevaldkonnas ning arendab koostööd liikmeshaiglate vahel ja partneritega tervishoiusektoris.

    Eesti Nooremarstide Ühendus (ENÜ) kaitseb eeskätt noorte arstide huve ja lahendab nende probleeme. Suurt tähelepanu pööratakse arstide enesetäiendamisele nii erialaselt kui ka arstikunsti laiemas mõttes. ENÜ-sse kuuluvad peamiselt arstid-residendid.

    Kõikide perearstide kontaktandmed on maakondade kaupa olemas Haigekassa kodulehel.

    Erialaajakiri Eesti Arst

    Kirjastus Medicina - kirjastatakse meditsiiniraamatuid.

    Meditsiiniportaalid:

     Terviseportaal;Tervisenõustamise keskkond; Perearstikeskus; Arst.ee

    Meditsiiniuudised; Eesti hambaravi portaal

    Loe ka miks.ee lehelt persoonilugu Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse nahamelanoomi ja soolevähi uuringute valdkonna juhist Anust. 

    Kutsealakirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Eesti Arstide Liiduga. Konsultant Katrin Rehemaa.

  • Lähedased ametid

    Õde. Õde osutab õendusabi. Õendusabi andmisel lähtutakse patsiendi probleemidest. Õde annab abi patsiendi vajaduste kohaselt, õendustegevus võib varieeruda. Õed töötavad tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna all...

    Loe täpsemalt »

    Ämmaemand. Ämmaemand on tervishoiutöötaja, kes juhendab, jälgib, hooldab ja nõustab naisi raseduse ajal, võtab vastu sünnitusi ning õpetab vanemaid vastsündinu vajadusi mõistma, teda hooldama ja toitma. Ämmaemand...

    Loe täpsemalt »

    Parameedik