Arhivaarid

Prindi Arhivaarid
  • Olulised momendid

    • Arhivaarid korrastavad ja säilitavad tähtsaid dokumente.

    • Arhiivides on hoiul dokumendid kirjadest videosalvestisteni.

    • Arhivaaride töö on väga vastutusrikas ja sisaldab ka salastatud dokumentide kaitsmist.

    • Arhivaaride töö on vajalik Eesti kultuuripärandi säilimiseks.

  • Töö iseloom

    Arhivaarid on dokumentide hoidmise asjatundjad, kes töötavad avalikus arhiivis, asutuses või ettevõttes ning äriarhiivis. Nende ülesanne on korrastada ja säilitada olulisi dokumente ning anda neid huvilistele kasutada. Tänu arhivaaridele on säilinud näiteks fotod Vanemuise teatrile nurgakivi panemisest ja 19. sajandil nekrutiks kutsutute nimekirjad.

    Arhivaarid töötavad dokumentidega. Dokument võib olla näiteks foto või aruanne. Dokumendid võivad olla ka heli- või filmisalvestised. Arhivaarid tagavad, et vajalikud dokumendid ei lähe kaduma ega saa kahjustada.

    Arhivaaride töö võib üldisemalt jagada kolmeks:

    • dokumentide korrastamine,hindamine ja kogumine;

    • oluliste dokumentide korrastamine ja säilitamine;

    • huvilistele dokumentide tutvustamine ja kasutada andmine.

    Kõige üldisemalt on arhivaaride ülesanne tähtsate dokumentide korrapärane hoidmine. Näiteks jagavad nad dokumente nende sisu, päritolu või kasutuse järgi, köidavad need kaustadesse ja panevad hoiule. Arhiivi on vaja paljudel dokumentidega töötavatel ettevõtetel ja organisatsioonidel, kes peavad seadusest tulenevalt oma dokumente pärast kasutamist teatud aja säilitama.

    Omaette valdkonna moodustavad aga avalikud arhiivid. Need on rahvusarhiiv, Tallinna, Narva ja Maardu linnaarhiivid. Sealsed arhivaarid koguvad ja säilitavad arhivaale ehk kultuuripärandi osaks olevaid olulisi dokumente.

    Üks arhivaaride ülesandeid on säilitatavate dokumentide digiteerimine. Näiteks digiteerivad nad vanu fotosid, jooniseid ja kirju ning säilitavad neid digitaalvormingus. Sel viisil on võimalik arhiividokumentidega tutvuda ka näiteks internetis.

    Avalikesse arhiividesse on kogunenud suur hulk dokumente, mis pakuvad huvi näiteks sugupuu-, ajaloo- või poliitikauurijatele. Arhivaaride ülesanne on huvilisi abistada ja neile dokumente kasutada anda. Seejuures peavad nad kontrollima, et huvilised ei näeks kasutuspiiranguga dokumente.

    Avalikes arhiivides töötavad arhivaarid näiteks kogumis-, säilitus- või kasutusosakonnas, kus nad tegelevad vastavale osakonnale pandud tööülesannetega.

    Arhivaar-inspektor kontrollib ja nõustab riigi- ja kohalike omavalitsuste asutusi ning hindab nende dokumentide säilitamisväärtust.

    Arhivaari töö sõltub ka arhiivi eripärast. Omavalitsuste arhiivid koguvad valla- ja linnaametnike igapäevategevuses tekkivaid pabereid. Äriarhiivis hoiavad arhivaarid vajaduse korral ettevõtete ja organisatsioonide dokumente.

    Arhivaari töö sobib sulle, kui huvitud ajaloost ja kultuurist, soovid säilitada kultuuripärandit, oled hea organiseerija ning põhjalik ja iseseisev, sulle meeldivad vanad dokumendid.

  • Töökeskkond

    Arhivaarid töötavad siseruumides – kontoris, uurimissaalides ning ka jahedates ja välisvalgustuseta arhiivihoidlates. Nende töö on pigem istuvat laadi. Töörütm võib olla rutiinne, kuid samas pakub ahivaaridele vaheldust töötamine erisuguste dokumentidega.

    Suures osas on arhivaaride töö vaimne, sest see nõuab süvenemist, organiseerimist ja suurt vastutust. Töös tuleb siiski ette ka füüsilist pingutust ning tehniliste vahendite kasutamist.

    Peamine töövahend on arhivaaridel arvuti. Arhiivi korrastades tuleb kasutada kaasi, mappe, karpe ja muid tarvikuid.

    Arvutiga töötades langeb suur koormus silmadele. Hoidlates võivad arhivaarid kokku puutuda tolmuga, mis võib tekitada allergiat. Istuv töö võib põhjustada lihaspingeid ning sundasendist tingitud tervisehädasid.

    Arhivaarid töötab enamasti argipäeviti 40 tundi nädalas.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Arhivaari töös on vaja järgmist:

    • tunda oma asutuse tööd ja valdkonda;

    • osata dokumente liigitada;

    • osata arhiivi korrastada, kirjeldada ja kasutada;tunda dokumentide säilitamisviise;

    • osata hästi kasutada arvutit ja andmebaase;

    • osata käsitleda digitaaldokumente;

    • olla süsteemse mõtlemise ja hea analüüsioskusega.

    Avalikes arhiivides töötavad arhivaarid vajavad oma valdkonnas põhjalikumaid teadmisi, et hinnata dokumentide arhiiviväärtust.

    Olenevalt asutuse arhiivi spetsiifikast võib arhivaarile vajalik olla ka näiteks kaartide, fotode, heli- ja videosalvestiste või ajalooliste materjalide eripära tundmine.

    Avalikus arhiivis töötavale arhivaarile on vajalik saksa ja vene keele oskus, sest neis keeltes on enamik vanu dokumente. Inglise keel on vajalik erialaseks enesetäienduseks.

    Arhivaaridele vajalikud isikuomadused on järgmised:

    • põhjalikkus ja püsiv loomus;

    • korraarmastus ja täpsus;

    • abivalmidus ja sõbralikkus;

    • usaldusväärsus ja erapooletus.

    Arhivaaride töös on väga tähtis jääda objektiivseks ja erapooletuks. Kindlasti ei tohi arhivaarid kasutada ligipääsu salastatud dokumentidele isiklikes huvides. Kuna arhivaarid puutuvad töös kokku õrna materjaliga, tuleb järgida erialast eetikakoodeksit.

    Avalikus arhiivis arhivaarina töötamine eeldab kutsetunnistust. Tutvu arhivaari kutsenõuetega.

  • Haridus ja väljaõpe

    Arhivaarid vajavad tööks kõrgharidust. Sobilikud erialad asutuse arhivaarina töötamiseks on dokumendi- või infohaldus, avalikus arhiivis töötamise puhul annab eelise ajaloo- või kultuurilooharidus. Tavaliselt on võimalik juba ülikooliõpingute ajal käia asutuste arhiivides, aga ka avalikus arhiivis praktikal.

    Otsi õppimisvõimalusi Rajaleidja kõrgkoolide andmebaasist.

    Üldhariduskoolis tasuks avalikus arhiivis või mõnes muus mäluasutuses arhivaarina töötamisest huvitatutel tähelepanu pöörata vene ja saksa keele õppele, ajaloole, kultuuriloole ja ühiskonnaõpetusele.

    Arhivaari jaoks on oluline end erialaselt pidevalt täiendada. Selleks osalevad arhivaarid koolitustel ja konverentsidel nii Eestis kui ka välismaal. Samuti loevad nad erialakirjandust. Erialakoolitusi ja ‑seminare korraldavad koolitusasutused ning Eesti Arhivaaride Ühing.

  • Töövõimalused

    Arhivaarid töötavad nii avalikus kui ka erasektoris. Suurem osa arhivaare töötab asutustes, kus nad korraldavad asutuse arhiivitööd. Väiksemates asutustes täidab dokumendihalduri ja arhivaari ülesandeid sageli üks inimene.

    Arhivaarid võivad töötada ka avalikes arhiivides, mille põhiülesanne on dokumentide kogumine, säilitamine ja avalikkusele kättesaadavaks tegemine. Avalikud arhiivid on rahvusarhiiv ning Tallinna, Narva ja Maardu linnaarhiivid. Samuti võivad arhivaarid tööd leida muuseumides ja teistes mäluasutustes.

    Suurimad arhiivid ja seega ka paremad töövõimalused on küll Tartus ja Tallinnas, kuid nõnda nagu on asutusi üle Eesti, on ka arhivaari töökohti võimalik leida tõmbekeskustest kaugemal.

    Arhivaaridel on võimalik karjääri teha suuresti oma kutseala piires. Suur töökogemus ja erialane pädevus on eelduseks paremale ametikohale jõudmiseks.

    Üldiselt on vajadus arhivaaride järele püsiv.

  • Sissetulek, soodustused

    Avalike arhiivide arhivaarid saavad riigilt kindlat põhipalka. Lisatasu on võimalik saada täiendavate tööülesannete eest või mõnel muul seaduses sätestatud juhul. Erasektoris töötava arhivaari palk sõltub tema vastutusala ulatusest ja ülesannete keerukusest, aga kindlasti ka asutuse üldisest palgatasemest.

    Ametnikuna töötava arhivaari puhkus on 35 kalendripäeva aastas.

  • Lisateave

    Eesti Arhivaaride Ühing ühendab arhivaare Eestis ning korraldab neile täiendusõpet ja kokkusaamisi.

    Rahvusarhiiv on Eesti riiklik arhiivitöö keskus, mis korraldab dokumentaalse kultuuripärandi hoidmist.

    Arhiivikool tutvustab koolidele ja õpetajatele suunatud rahvusarhiivi õppeprogramme, samuti põnevaid ajalooallikaid kõikidele ajaloohuvilistele.

    Arhivaaride tööd juhendab eetikakoodeks.

    Arhiivindust tervikuna reguleerib arhiiviseadus. Konkreetsemalt avalike asutuste arhivaaride tegevust reguleerib arhiivieeskiri.

    Arhivaaridega sarnast tööd teevad näiteks raamatukoguhoidja, muuseumi peavarahoidja, ajaloolane, arheoloog, raamatupidaja ja dokumendihaldur.

    Kirjeldust on uuendatud 2012. aastal koostöös arhivaaridega.

  • Lähedased ametid

    Muuseumi peavarahoidja

    Ajaloolane

    Raamatupidaja. Raamatupidaja jälgib ettevõtte raha liikumist, teeb ülekandeid ja esitab arveid. Väikefirmades vastutab raamatupidaja enamasti kogu ettevõtte raamatupidamise, suures aga kindla töölõigu eest. Tänapäeval on v...

    Loe täpsemalt »

    Dokumendihaldur. Dokumendihaldur on laiapõhjalise ettevalmistusega spetsialist, kellel on teadmised ja oskused dokumentide haldamisest, arhiivitööst, infotöötlusest ning -tehnoloogiast. Dokumendihaldureid vajatakse nii avalikus kui ka erasektoris. Dokum...

    Loe täpsemalt »

    Arheoloog. Arheoloog uurib ühiskonda ja ajalugu inimtegevusest maha jäänud jälgede põhjal. Sel viisil saab ta uurida ajastuid ja valdkondi, mille kohta ei ole kirjalikke ajalooallikaid. Arheoloogile on iseloomulik oma uurimisallikate väl...

    Loe täpsemalt »

    Raamatukoguhoidja. Raamatukoguhoidja vastutab raamatukogu süsteemse toimimise eest – laenutab ja tellib erinevaid väljaandeid, vahendab teavet, suhtleb klientidega ning hoolitseb raamatute säilimise ja hõlpsalt leitavuse eest. Raamatukoguhoidja tö&ou...

    Loe täpsemalt »