Arhitektid, sisearhitektid, maastikuarhitektid

Prindi
  • Olulised momendid

    • Arhitektid, sisearhitektid ja maastikuarhitektid on loometöötajad, kes projekteerivad hooneid, koostavad linnaplaane ja haljastust ning kujundavad ruumide sisustust.
    • Elukutse on vaheldusrikas, kuid ka vastutusrikas, sest kogu ehitatud keskkond on suure avalikkuse tähelepanu all ja projektid peavad valmima koostöös laia ringi spetsialistide, huvipoolte ja tellijaga.
    • Töötamise eelised on loomingulisus ja tehniline taip.
  • Töö iseloom

    Arhitektuuri valdkonna töötajad on arhitektid, sise- ja maastikuarhitektid, kes on magistritaseme arhitektiõppe lõpetanud spetsialistid.

    Arhitektid tegelevad arhitektuurse projekteerimisega. Nad kavandavad ehitisi, nagu elumajad, kauplused, koolid, ärihooned jne. Nende ülesanne on luua ehitiste ruumilised terviklahendused, mis hõlmavad hoone välisilmet, siseruumide jaotust, ventilatsiooni- ja küttesüsteemi paiknemist ning hoone ümbruse kujundamist.

    Sisearhitektid kavandavad siseruumide, interjööride kujundust. Nad planeerivad toimiva ruumipaigutuse, valivad viimistlusmaterjalid (põrandakatted, tapeedid, värvid) ja sisustuselemendid (mööbli, sisustustekstiilid, valgustid) ning vajaduse korral projekteerivad ise juurde kogu vajaliku sisustuse. Nad tegelevad nii ühiskonnahoonete siseruumide (kontorid, kaubakeskused, restoranid, bussi- ja lennujaama ooteruumid jm) kui ka elukondlike ruumide (korterid ja elamud) projekteerimisega

    Maastikuarhitektid tegelevad maastiku ruumilise kujundamisega. Nad projekteerivad uusi haljasalasid, rekonstrueerivad/restaureerivad vanu parke ja kujundavad nüüdisaegseid linnaväljakuid. Nad kavandavad puhkealasid ja matkaradu, kujundavad parke, golfiväljakuid, plaanivad jalgrattatee või maantee paigutust maastikul ning kujundavad teede ümbruse inimestele huvitavaks, ohutuks ja meeldivaks. Samuti tegelevad nad ruumilise planeerimisega (linnaplaneerimisega), mis on hiljem ehitamise alus.

    Arhitektid ning sise- ja maastikuarhitektid teevad tihedalt koostööd. Lisaks suhtlevad nad oma töös ehitusinseneridega ning eriosade projekteerijatega. 

    Arhitektuuri valdkonnas töötamiseks on vaja omandada magistritase, sest alles magistritaseme õppe läbimise järel võib kasutada arhitekti, sisearhitekti või maastikuarhitekti ametinimetust.

    Tööülesanded ja vastutusalad olenevad suuresti arhitektuuri valdkonna töötajate kvalifikatsioonist.

    • Diplomeeritud arhitekt/sisearhitekt/maastikuarhitekt on äsja ülikooli lõpetanud magistrikraadiga spetsialist, kes koostab ehitusprojekte kogenuma arhitekti juhendamisel.
    • Volitatud arhitekt/sisearhitekt/maastikuarhitekt on piisava töökogemusega spetsialist, kes võib iseseisvalt ja omal vastutusel projekte kavandada.
    • Volitatud arhitekti/sisearhitekti/maastikuarhitekti-eksperdi taseme taotlemiseks on vaja peale töökogemuse läbida doktoriõpe. Volitatud arhitekt-ekspert on juba tippspetsialist, kellel on lisaks õigus anda keerulisemaid eksperdihinnanguid ja osaleda rahvusvaheliste arhitektuurivõistluste žüriides.
  • Töökeskkond

    Arhitektide ning sise- ja maastikuarhitektide põhitöö, projektide kavandamine, toimub büroos arvuti taga. Kasutatakse erinevaid arvutiprogramme (nt CAD-, visualiseerimis-, andmetöötlus-, joonestamis- ja modelleerimisprogrammid). Nende töös tuleb ka käsitsi visandada ja makette ehitada.

    Tavaline töönädal kestab esmaspäevast reedeni, kokku keskmiselt 40 tundi nädalas. Tööpäeva pikkus oleneb projektide hulgast, tähtaegadest ja tegevuse planeerimisest. Tööde tähtaja lähenemisel sageli töökoormus suureneb ja töötada tuleb ka nädalavahetustel.

    Aeg-ajalt tuleb käia ka objektidel, näiteks ehitatavatel ehitustel, kujundatavates ruumides ja maastikel. Objektidel tehakse täiendavaid mõõtmisi ja hindamisi, jälgitakse tulemuse vastavust projektile ning vajaduse korral tehakse projektidesse muudatusi.

    Arhitektuuri valdkonna töötajad kasutavad oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, kommunikatsioonitehnikaid, kontori- ja projekteerimistarkvara ning maketeerimisvahendeid.

    Arvestama peab, et projektide kavandamisel langeb väga suur koormus silmadele. Palju tunde tuleb olla sundasendis arvuti taga ning see võib olla koormav lihastele-liigestele. Samuti tuleb vajadust mööda käia pooleliolevatel ehitusobjektidel, mis on sageli tolmused ning kus tuleb järgida kõiki ehitusobjektide tööohutusnõudeid, kanda kiivrit jne.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Arhitekti ning sise- ja maastikuarhitektina peab

    • teadma Eesti ja muu maailma arhitektuuri praktikat, kultuuri- ja kunstiajalugu, filosoofiat, esteetikat, insenerteaduste aluseid, kutsealaga seonduvaid õigusakte;
    • tundma värvi- ja vormiõpetust;
    • oskama lugeda erinevaid tehnilisi jooniseid;
    • oskama joonestada, modelleerida, maketeerida;
    • tundma tarkvara platvorme;
    • tundma põhjalikult ehitustehnikat;
    • teadma konstruktsioonide olemust;
    • oskama analüüsida teisi ehitusega seotud projekte (nt ehitiste üld-, elektri- ja torustikuprojekte), arvestama neid oma töös ning vajaduse korral oma ettepanekuid tegema;
    • tundma tervisekaitse- ja tuleohutusnõudeid, keskkonna- ning ehitusvõimalusi.

    Iga arhitektuuri valdkonnaga kaasnevad ka eriteadmised ja -oskused. Arhitektina peab kindlastitundma ehitusvaldkonda, sisearhitektina on vaja osata ruume projekteerida ning maastikuarhitektina tuleb tunda taimestikku ja geoloogiat.

    Kogenud arhitektuuritöötajana pead lisaks oskama hinnata planeeringute ja ehitusprojektide lahenduste otstarbekust ning kvaliteeti.

    Arhitektuuri alal töötamist soodustavad isikuomadused ja võimed on loomingulisus, tehniline taip, hea ruumitaju ja ruumilise ettekujutamise võime, üldistusvõime ningloogiline mõtlemine. Samuti peab iseseisvalt otsuseid vastu võtma ja nende eest vastutama. Neil peab olema hea pingetaluvus ja koostöövõime, sest ehitamises võib tulla ette olukordi, kus tuleb kiiresti leida uusi lahendusi või projekti muuta. Vajalik on kirjalik, suuline, visuaalne ja matemaatiline väljendus- ning suhtlemisoskus.

    Arhitektuurispetsialistide täpsemad kutseoskusnõuded on kirjas järgmistes kutsestandardites:

    arhitekt,

    sisearhitekt,

    maastikuarhitekt.

  • Haridus ja väljaõpe

    Arhitektuuri alal iseseisva spetsialistina töötamise eeldus on vastava eriala magistriõpingute lõpetamine. Arhitekti, sise- ja maastikuarhitekti abina võivad töötada ka rakenduskõrgkooli või ülikooli bakalaureuseõppe lõpetanud.

    Otsi sobivat kooli kõrgkoolide andmebaasist.

    Arhitektuuri erialadel õppimine eeldab üldhariduskoolis suuremat tähelepanu kunstiõpetusele, joonestamisele ja matemaatikale.

    Arhitektuuri alal töötamiseks tuleb end pidevalt täiendada ja maailmas toimuvaga kursis olla.

  • Töövõimalused

    Arhitektid ning sise- ja maastikuarhitektid töötavad arhitektuuri-, planeerimis- ja inseneri-, disaini- ning maastikuarhitektuuri büroodes, kohalikes omavalitsustes ja riigiasutustes (nt linnavalitsused, ministeeriumid). Kogenud töötajad asutavad ka ise oma büroosid.

    Vajadus arhitektuurispetsialistide järele oleneb suuresti ühiskonna heaolust ja stabiilsest ehitusturust. Valdkonna elukutsed on ühiskonnas tunnustatud ning eriala lõpetanud on enamasti tööd leidnud.

    Kui arhitekt, sise- või maastikuarhitekt on oma alal end täiendanud, omandanud töökogemuse ning magistri- või doktorikraadi, siis on tal võimalik tõusta tippspetsialistiks ja taotleda diplomeeritud või volitatud arhitekti/sisearhitekti/maastikuarhitekti-eksperdi taset.

    Arhitektidel, sise- ja maastikuarhitektidel on ka head võimalused töötada välismaal ning rahvusvahelistes projektides.

  • Sissetulek, soodustused

    Töötasu on igakuine põhipalk või sõltub sissetulek tehtud tööst ja projekti suurusest. Samuti võib töötasu oleneda poolte kokkuleppest ja projekti maksumusest, mis sõltub tihti ehituse üldmaksumusest.

    Omavalitsustes töötaval arhitektuurispetsialistil on kindel kuupalk.

  • Lisateave

    Kirjeldust on uuendatud 2015. a koostöös Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Sisearhitektide Liidu ja Eesti Maastikuarhitektide Liiduga.

  • Lähedased ametid

    Ehitusinsener

    Ruumilise keskkonna planeerija