• Olulised momendid

    • Arhitekt on magistritaseme arhitektiõppe lõpetanud spetsialist, kes kavandab ehitatud keskkonda: linnu ja hooneid.
    • Arhitekti amet sobib inimesele, kes tunneb arhitektuuri vastu huvi, on loominguline ning samas kannatlik ja suudab mõelda eri skaalades – nii suurtele kui ka väikestele asjadele.
    • Projekte kavandatakse käsitsi ja arvutiprogrammidega.
    • Arhitekti tööväljavaated on head. Eriala lõpetanute tööhõive on olnud suhteliselt kõrge ning üha rohkem kasutatakse professionaalide abi ka majade ja korterite renoveerimisel.
  • Töö iseloom

    Arhitekt on magistritaseme arhitektiõppe lõpetanud spetsialist, kes tegeleb arhitektuurse projekteerimisega.Ta kavandab ehitisi, nagu elumajad, kauplused, koolid, ärihooned jne. Lisaks kunstipärase ja esteetilise välisilme loomisele peab ta ehitised kavandama praktiliseks ja turvaliseks, et inimestel oleks neis mugav elada ja töötada. Samuti peab arhitekt jälgima, et ehitised sobiksid ümbritsevasse keskkonda.

    Ehitise projekteerimine ja valmimine on keeruline protsess. Arhitekt selgitab kliendi soovid ja vajadused – miks ühte või teist hoonet on vaja ehitada või ruumi kujundada. Näiteks eramu planeerimiseks uurivad arhitektid perekonna suurust ja pereliikmete elustiili ning nende soovide järgi kavandatakse eramu ruumiline terviklahendus. Ruumiline terviklahendus hõlmab hoone välisilmet, siseruumide jaotust, ventilatsiooni- ja küttesüsteemi paiknemist ning hoone ümbruse kujundamist. Mõnikord võtab arhitekt enda peale ka sisekujunduse planeerimise.

    Lisaks eeldab projekteerimine keskkonna omapära tundmist, ehitise majandusliku ja tehnilise teostuse võimalustega arvestamist, kooskõlastust kõigi huvipooltega. Arhitekt teeb koostööd ehitusinseneride ja sisearhitektidega.

    Joonestuslaua tagant on arhitektide töökoht liikunud arvuti taha, kus on olemas vastavad programmid.

    Arhitekti tööülesanded ja vastutusalad olenevad suuresti arhitekti kvalifikatsioonist.

    Äsja ülikooli lõpetanud magistrikraadiga diplomeeritud arhitekt koostab ehitusprojekte kogenuma arhitekti juhendamisel. Piisava töökogemusega arhitekt võib taotleda volitatud arhitekti kutset. Volitatud arhitekt on spetsialist, kes võib iseseisvalt ja omal vastutusel kavandada projekte. Kui arhitekt on läbinud doktoriõppe ja omab töökogemust, siis on tal võimalus taotleda volitatud arhitekti-eksperdi taseme kutsetunnistust. Volitatud arhitekt-ekspert on juba tippspetsialist, kes peale eelneva annab keerulisemaid eksperdihinnanguid ja osaleb rahvusvaheliste arhitektuurivõistluste žüriides.

  • Töökeskkond

    Arhitekt kavandab projekte enamasti büroos arvuti taga, projektid valmivad arvutiprogrammidega (nt joonestamis- ja modelleerimistarkvara). Arvutiprogrammide kasutuselevõtt ei ole ära kaotanud ka käsitsi visandamist ega makettide ehitamist.

    Tavaline töönädal kestab esmaspäevast reedeni, kokku keskmiselt 40 tundi nädalas. Töö on loominguline, kuid võib olla aeg-ajalt vaimselt pingeline ning töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Tööde tähtaja lähenemisel sageli töökoormus suureneb ja töötada tuleb ka nädalavahetustel.

    Üldiselt töötab arhitekt siseruumides, kuid vahel peab ta käima ka oma ehitustel, kus ta kontrollib ehitajate tegevust, konsulteerib ehitajate ja tellijatega, teeb projekti vajalikke muudatusi. Arhitekt töötab tihti koos tehnikuga, kes aitab teha mahukamaid töid.

    Arhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, kommunikatsioonitehnikaid, kontori- ja projekteerimistarkvara ning maketeerimisvahendeid.

    Arvestama peab, et projektide kavandamisel langeb väga suur koormus silmadele.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Arhitektina pead

    • teadma Eesti ja muu maailma arhitektuuri praktikat, kultuuriajalugu, filosoofiat, esteetikat, insenerteaduste aluseid, kutsealaga seonduvaid õigusakte ning info-, kommunikatsiooni- ja projekteerimistehnoloogia aluseid;
    • oskama joonestada, modelleerida, maketeerida;
    • tundma tarkvara platvorme;
    • tundma ehitusvaldkonda: tugevus- ja materjaliõpetuse üldpõhimõtteid, ehitusala tootmistehnoloogiat ning ehitusmaterjalide kasutamise ja ehitiste tehnosüsteemide kavandamise üldpõhimõtteid.

    Isikuomadustest on vajalik hea silmamõõt ja ruumitunnetus. Projekteerimine nõuab kannatlikkust, sest pikki tunde tuleb töötada arvutiga. Loominguline lähenemine, kunstianne ja ideerohkus aitavad leida originaalseid arhitektuurilahendusi. Arhitekt peab olema valmis koostööks ning töös klientidega on vaja suhtlemisoskust.

    Täpsemad kutseoskusnõuded on kinnitatud arhitekti kutsestandardites.

  • Haridus ja väljaõpe

    Arhitektiks soovijal tuleb oma õpinguid alustada ülikoolis arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekaval viieaastases integreeritud õppes. Arhitekti käe all töötavaks rakendusarhitektiks (vt rakendusarhitekti kutsestandard) saab õppida rakenduskõrgkoolis nelja-aastasel rakendusarhitekti õppekaval.

    Otsi sobivat kõrgkoolide õppekava. 

    Arhitektiks õppimine eeldab kunstihuvi, loomingulist mõtlemist ja -andekust ning huvi reaalainete vastu (füüsika, matemaatika).

    Arhitektid peavad end oma erialal töötades pidevalt täiendama. Samuti võib arhitekt täiendada oma teadmisi magistriõppes ning pühenduda teadustööle.

  • Töövõimalused

    Arhitektid töötavad nii suurtes kui ka väikestes arhitektuuribüroodes ning kohalikes omavalitsustes ja riigiasutustes (nt linnavalitsused, ministeeriumid). Kogenud arhitektid asutavad ka ise oma büroosid.

    Vajadus arhitekti töö järele oleneb suuresti ühiskonna heaolust ja stabiilsest ehitusturust. Eriala lõpetanud on enamasti tööd leidnud ning nende tööhõive on olnud üsna kõrge. Üha rohkem kasutatakse spetsialistide abi ka majade ja korterite renoveerimisel ning maastiku või õueala kujundamisel.

    Arhitektidel on ka head võimalused töötada välismaal ja rahvusvahelistes projektides.

    Magistrikraadiga arhitekt on diplomeeritud spetsialist ning kui ta on end oma alal täiendanud, omandanud töökogemuse, siis võib ta tõusta volitatud arhitekti tasemele. Tipparhitektiks ehk volitatud arhitekti-eksperdi tasemele tõusmiseks tuleb tal läbida ka ülikooli doktoriõpe. Volitatud arhitektid kantakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandustegevuse registrisse spetsialistidena, kes võivad iseseisvalt kavandada ehitusprojekte.

  • Sissetulek, soodustused

    Arhitektid on küllaltki kõrgesti hinnatud ja tasustatud. Arhitektuuribüroodes töötavatel ja vabakutselistel arhitektidel oleneb sissetulek tehtud tööst ja projekti suurusest. Levinum tasustamise arvestus sõltub poolte kokkuleppest. Projekti maksumus oleneb ehituse üldmaksumusest.

    Omavalitsustes on arhitektil kindel kuupalk.

  • Lisateave

    Kirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Eesti Arhitektide Liiduga.

  • Lähedased ametid

    Ehitusinsener

    Maastikuarhitekt. Maastikuarhitekt on magistriõppe lõpetanud spetsialist, kes loob inimestele paremat ja kaunimat elukeskkonda. Maastikuarhitekt tegeleb maastike (väljakud, pargid, matkarajad, mänguväljakud jne) ruumilise kujundamisega. Maastikuarhitekt...

    Loe täpsemalt »

    Sisearhitekt. Sisearhitekt tegeleb siseruumide kujunduse tervikkontseptsiooni loomisega ja projektide väljatöötamisega. Sisearhitektid spetsialiseeruvad interjööride projekteerijaiks ja/või mööbli disaineriteks. Peale loomeande ja uuen...

    Loe täpsemalt »