Arheoloog

Prindi Arheoloog
  • Olulised momendid

    • Arheoloog uurib ühiskonda ja ajalugu inimtegevusest maha jäänud jälgede põhjal. Sel viisil saab ta uurida ajastuid ja valdkondi, mille kohta ei ole kirjalikke ajalooallikaid.

    • Arheoloogile on iseloomulik oma uurimisallikate väljakaevamine. Sel viisil uurib ta kunagisi linnuseid, elu- ja matusepaiku.

    • Arheoloog peab ettekujutuse minevikus toimunud sündmustest looma üksikute kildude ja vihjete põhjal. Selle poolest sarnaneb arheoloogi töö detektiivi omaga.

  • Töö iseloom

    Arheoloog uurib väljakaevatud ehitisi, matmispaiku ja esemeid. Samuti on arheoloogi ülesanne arheoloogilisi mälestisi kaitsta ja säilitada.

    Arheoloog uurib eelkõige vanemaid ajastuid, mille kohta ei ole kirjalikke allikaid. Näiteks pärinevad kõik teadmised kiviaegse elu kohta arheoloogiast. Lisaks proovib ta täiendada või täpsustada kirjalikest allikatest saadud ajaloopilti vanadelt esemetelt õpitu abil.

    Üldisemalt saab arheoloogi töö jagada kaheks:

    • Välitööd on arheoloogi praktiline tegevus, kus ta kaevab maapinnast ajaloolisi leide, tutvub nendega ja otsib uusi leiukohti.
    • Sisetöödeks on arheoloogil leidude tõlgendamine ning nende säilitamine ja tutvustamine. Samuti tuleb tal kirjutada välitööde aruandeid ja uurimistöid.

    Tavaliselt on arheoloogi töö vaheldusrikas, sest ta tegeleb nii sise- kui ka välitöödega. Samuti on arheoloogi tegevusvaldkond üsna lai ning olenevalt töökohast võib ta tegeleda erinevate ülesannetega.

    Muuseumis säilitab arheoloog välitöödel leitud esemeid ja tutvustab neid huvilistele. Selleks koostab ta näitusi ja väljaandeid ning korraldab ekskursioone.

    Ülikoolis tegeleb arheoloog teadus- ja õppetööga. Teadlase eesmärk on luua mineviku kohta uusi teadmisi ja arendada arheoloogiateadust. Selleks tutvub ta uute teadussaavutustega ja uurib arheoloogilisi leide. Arheoloogiateadlane osaleb ka välitöödel ja täidab õppejõu ülesandeid.

    Muinsuskaitses töötav arheoloog tagab tähtsate ajalooliste ehitiste ja alade säilimise. Selleks kontrollib ta riikliku kaitse alla võetud kultuurimälestiste seisukorda ning otsustab, kas ja kuidas neid säilitada või taastada. Samuti tuleb muinsuskaitsetöötajal suhelda mälestiste omanikega ja selgitada neile mälestiste kaitsmise vajadust.

    Lisaks võib arheoloog töötada eraettevõttes, kus ta põhiülesanne on päästekaevamised. Päästekaevamisi on tarvis siis, kui näiteks ehituse käigus avastatakse juhuslikult ajalooline ese või ehitis. Sel juhul on arheoloogi ülesanne enne ehituse jätkumist leidu võimalikult põhjalikult uurida.

    Arheoloog võib tegeleda ka põnevamate arheoloogia kõrvalharudega:

    • Allveearheoloog sukeldub veekogudesse, et uurida nende põhjast leitud vrakke ja esemeid.
    • Eksperimentaalarheoloog proovib järele teha kunagisi esemeid või ehitisi. Näiteks asub Rõuges arheoloogide ehitatud viikingiaegne muinasmaja.

    Arheoloogi amet sobib sulle, kui sa huvitud ajaloost, sulle meeldivad vanad rajatised ja esemed, armastad töötada väljas, oled loominguline ja iseseisev mõtleja ning soovid tegeleda teadusega.

  • Töökeskkond

    Üldiselt on arheoloogi töö vaheldusrikas. Ta töötab nii siseruumis kui ka väljas, harvem isegi vee all. Samuti töötab arheoloog enamasti rühmaga koos.

    Välitöid teeb arheoloog tavaliselt suvel. Olenevalt töökohast võib nende hulk erineda. Samas päästekaevaja käib välitöödel isegi aasta läbi.

    Välitööd eeldavad liikumist ja reisimist Eesti eri paikadesse. Samuti võivad välitööd olla ebamugavad ja nõuda füüsilist pingutust.

    Samas on sisetööd pigem istuvat laadi ja nõuavad vaimset pingutust. Uurimuste kirjutamine ja tähtaegadest kinnipidamine võivad olla vahel üsna stressirohked.

    Arheoloogi töövahendid välitööl on mõõtmiseks, kaevamiseks ja puhastamiseks mõeldud tööriistad. Leidude kaevamisel on abiks kühvel ja pintsel. Asukoha mõõtmiseks kasutab arheoloog GPS-seadmeid ja tahhümeetrit. Leidude pildistamiseks läheb tarvis fotoaparaati.

    Leiuandmete analüüsimisel on peamine töövahend arvuti. Samuti tuleb arheoloogil sisetöödes kasutada palju teaduskirjandust ja uurida säilitatud leide.

    Tööaeg oleneb kohast ja ülesannetest. Muinsuskaitses ja ülikoolides töötava arheoloogi tavaline töönädal kestab 40 tundi. Välitöödel tuleb vajadust mööda tööd teha ka pikemalt või nädalavahetustel.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Arheoloog:

    • tunneb arheoloogia meetodeid ning Eesti ja Euroopa ajalugu;

    • oskab teha välitöid;oskab kasutada mõõte- ja tööriistu;

    • suudab uurimistulemusi kirjalikult ja suuliselt esitada;

    • on hea loogilise mõtlemise ja analüüsioskusega;

    • valdab võõrkeeli.

    Teadustöö jaoks on hea eneseväljendusoskus väga tähtis. Arheoloog peab välitööde kohta esitama aruandeid, kirjutama teadustöid ning tutvustama oma töö tulemusi konverentsidel ja seminaridel.

    Arheoloogile tuleb kasuks ka teiste teadusvaldkondade tundmine. Leidude tõlgendamisel on abiks näiteks sotsioloogia ja antropoloogia. Geoloogia tundmine aitab näiteks kiviaja uurijal paremini mõista, kuidas maapind kerkib ja kus võiksid asuda kunagised asulad.

    Arheoloogi töö nõuab püsivust ja kannatlikkust, sest välitööd ja ka hilisem tulemuste analüüs võivad võtta kaua aega. Samuti peab arheoloog leidudega hoolikalt ümber käima.

    Arheoloogi töö eeldab head tervist, kuna välitöödel tuleb viibida pikemat aega ja kaevetööd nõuavad füüsilist pingutust.

    Eraettevõtjana töötav arheoloog peab lisaks tundma ettevõtlust ja projektijuhtimist. Samuti peab tal välitööde tegemiseks olema muinsuskaitseameti luba.

  • Haridus ja väljaõpe

    Arheoloog vajab tööks ajalooalast kõrgharidust. Tavaliselt spetsialiseerutakse arheoloogiale ülikooliõpingute ajal.

    Otsi sobivat kõrgkoolide õppekava.

    Kõrgem hariduskraad on parema töökoha leidmise eeldus. Välitööde juhatamine nõuab vähemalt magistrikraadi arheoloogia alal. Arheoloogiateadlased on tavaliselt doktorikraadiga.

    Üldhariduskoolis tuleks tähelepanu pöörata eelkõige ajaloole ja teistele humanitaaraladele. Kasuks tuleb ka geograafia, keemia ja bioloogia tundmine. Samuti peaks õppima inglise ja saksa keelt.

  • Töövõimalused

    Arheoloog leiab enamasti tööd avalikus sektoris – muuseumis, ülikoolis või muinsuskaitseametis. Samuti võib arheoloog saada tööd spetsialistina omavalitsuses või õpetajana koolis. Lisaks pakuvad tööd eraettevõtted.

    Kõige rohkem on arheoloogidele töökohti Tallinnas ja Tartus. Peamised arheoloogia uurijad ja leidude hoiustajad on Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut ning Tallinna Ülikooli ajalooinstituut.

    Mujal Eestis võib arheoloog tööd leida muinsuskaitseameti maakonnakeskustes, muuseumites, koolides või mõnes omavalitsuses. Päästekaevamisi ja välitöid tuleb arheoloogil teha kogu Eestis.

    Üldiselt on arheoloogia pigem püsiva tööjõuvajadusega valdkond. Ülikoolid ja muuseumid vajavad alati arheolooge, kes tegeleksid leidude säilitamise ja uurimisega. Samuti on alati tarvis päästekaevamiste tegijaid ja muinsuskaitse ametnikke.

    Vajadust arheoloogide järele võivad suurendada ulatuslikud kaeve- ja ehitustööd, eriti kui need toimuvad asulates. Sel juhul on suur tõenäosus avastada uusi leide, mis vajavad uurimist.

  • Sissetulek, soodustused

    Avalikus sektoris töötaval arheoloogil on tavaliselt kindel põhipalk. Ülikooli ja muinsuskaitseameti töötaja palk oleneb akadeemilisest kraadist ja tööstaažist. Teadlane võib lisaks taotleda raha arheoloogiliseks uurimistööks.

    Eraettevõtjana töötava arheoloogi sissetulek sõltub enamasti tellimustest ja lepingutöödest.

    Lisaks on ametniku, teadlase või õppejõuna töötavale arheoloogile ette nähtud tavalisest pikem puhkus. Muinsuskaitseametnikuna töötav arheoloog saab aastas vähemalt 35, teadlane 42 ja õppejõud 56 päeva puhkust.

  • Lisateave

    Peamised arheoloogia uurimiskeskused on Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut ning Tallinna Ülikooli ajalooinstituut.

    Muinsuskaitseamet on riiklik arheoloogilisi leide ja kultuuriväärtusi kaitsev amet.

    Arheoloogiakeskus ja Arheopolis tegelevad arheoloogia populariseerimisega. Nende üks eesmärke on laiendada kooliõpilaste silmaringi Eesti vanemas ajaloos ja tutvustada neile selliseid teemasid, mida koolis tavaliselt ei käsitleta.

    Kirjeldust on uuendatud 2012. aastal koostöös Tartu Ülikooli arheoloogia õppetooliga.

  • Lähedased ametid

    Muuseumi peavarahoidja

    Arhiiviinspektor

    Muinsuskaitse ametnik

    Paleontoloog