Arborist

Prindi
  • Olulised momendid

    • Arborist tunneb puittaimeliike ja nende ehitust, talitlust ning kasvukohanõudeid ja oskab puid nende erinevatel eluetappidel hooldada.
    • Puude hooldustöö nõuab nii füüsilist kui ka vaimset pingutust, kuna ette võib tulla töötamist erinevates ilmastiku oludes, kõrgustes ja sundasendites.
    • Arborist oskab kasutada mootor-ja käsilõikeriistu ja võsalõikurit ning töötab saega nii maapinnal kui ka puuvõrades.
    • Töötamine nõuab head koordinatsioonivõimet, kiiret reageerimist ning pingetaluvust
  • Töö iseloom

    Arborist on puuhooldaja, kes istutab ja hooldab puittaimi asustatud piirkondades, et tagada puude võimalikult hea tervislik seisund ning inimeste elukeskkond oleks turvaline ja esteetiline.
    Arborist tunneb puittaimeliike ja nende ehitust, talitlust ning kasvukohanõudeid ja oskab puid nende erinevatel eluetappidel hooldada. Lisaks tunneb ta puittaimede kahjustusi, oskab hinnata puude tervislikku seisundit ja hooldusvajadust.

    Arborist oskab kasutada mootorsaagi ja võsalõikurit ning töötab saega nii maapinnal kui ka korvtõstukilt. Arborist suudab puu turvaliselt langetada ka piiratud tsoonis majade vahel või elektriliinide läheduses.

    Arboristi tööülesannete hulka kuuluvad
    • parkmetsade ja haljastuste ning viljapuude ja marjapõõsaste hooldamine;
    • võsa- ja kettsaagidega töötamine (sh puude raie eritingimustes).
    Puude raie toimub eritingimustel juhul, kui töötada tuleb näiteks kallakutel, elektriliini all ja lähedal, teede ja rajatiste vahetus läheduses või tormimurru aladel. Arborist oskab hinnata töötamisega seotud riske ning valib turvaliseks tööks sobiva langetusmeetodi, isikukaitse- ning abivahendid (nt vints, korvtõstuk).

    Puid või oksaharusid langetades hoolitseb arborist nii iseenese kui ka möödujate turvalisuse ning lähedal asuvate ehitiste säilimise eest, tekitades võimalikult vähe kahju pinnasele ja taimestikule.

  • Töökeskkond

    Arborist töötab suure osa tööajast välistingimustes. Võsa- ja kettsaagidega töötamisel viibib ta vibratsiooni- ja müra keskkonnas. Arborist võib oma töös kokku puutuda kemikaalide ja heitgaasidega.
    Puude hooldustöö nõuab füüsilist pingutust, kuna ette tuleb ka töötamist kõrgustes ja sundasendites.

    Arborist peab kandma puudel ronimisel, metsatöödel jm puuhooldustöödel turvalisuse tagamiseks isikukaitsevahendeid (sh kaitsekiiver, saekaitseriided) ning kasutama sobilikke abivahendeid (nt vints, korvtõstuk).

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Kuna arboristi tööülesanded võivad ulatuda puude istutamisest, keskkonnahoiust kuni puude raiumiseni, on oskuslikul arboristil kasu laiapõhistest teadmistest metsandusega seotud valdkondades. Nende hulka kuuluvad näiteks
    • enamlevinud puuliigid ja nende omadused;
    • puittaimede anatoomia (sh juurestiku eripära), füsioloogia ja ökoloogia alused;
    • mulla ja multšide liigid ning nende omadused;
    • töövahendite ehitus ning kasutamise ja hooldamise põhimõtted;
    • lõikusvõtted, -liigid ja –viisid ning nende mõju puittaime võra kujule, oksastiku ehitusele ja kasvukiirusele;
    • väetiste ja taimekaitsevahendite liigid ja omadused ning nende kasutamine ja säilitamine;
    • keskkonna- ja tööohutusnõuded.

    Juhtival positsioonil oleval arboristil läheb meeskonna juhtimisel ja juhendamisel vaja teadmisi organisatsioonikäitumisest, asjaajamisest ja ettevõtlusest. Kasuks tuleb valdkonda reguleerivate õigusaktide tundmine (sh nõuded kaitsealuste liikidega töötamiseks).
    Arborist veedab suure osa ajast välitöödel. Töö on väga liikuv ja pakub üsna suurt füüsilist koormust. Seega peab arboristil olema hea tervis ja füüsiline vastupidavus.

    Töötamine nõuab head koordinatsioonivõimet, kiiret reageerimist ning pingetaluvust. Kuna tööd tehakse ka korvtõstukis ning ronimisvarustuses puude võrades liikudes, on meisterliku arboristi puhul oluliseks omaduseks kõrgustaluvus.

  • Haridus ja väljaõpe

    Üldhariduskoolis on selle eriala vastu huvi tundval noorel soovitatav olla tähelepanelik eelkõige loodusõpetuse ja bioloogia tunnis. Füüsilise vastupidavuse arendamiseks on vaja hoolitseda oma tervise eest ning käia trennis. Tähtis on tunda huvi looduse ja metsanduse vastu.
    Arboristiks saab õppima hakata pärast põhikooli lõpetamist. Õpingute jooksul omandatakse vajalikud teadmised metsandusvaldkonnas töötamiseks ning saadakse kutseharidus. Sobivat õppimisvõimalust saab otsida kutsehariduse portaalist. Pärast kutsehariduse ja arboristi ametioskuste omandamist on soovi ja huvi korral võimalus jätkata õpinguid kõrgkoolis metsandusega seotud erialadel. Võimalikud õppimisvõimalused on välja toodud kõrgkoolide andmebaasis.

  • Töövõimalused

    Ettevõtted praktika sooritamiseks ja võimalikud töökohad pärast kooli lõpetamist on erinevad haljastuse, parkide hooldamise ja haldamisega tegelevad ettevõtted, puukoolid ning aiandid.

    Seoses masinate kasutuselevõtuga ei ole metsanduses enam tarvis nii palju lihttöölisi ning hinda on tõusnud oskustöötajad ja spetsialistid (sh raietöölised, metsatööseadmete juhid). Kuna osa töötajaist läheb lähiaastatel pensionile, on heade kutseoskustega puuhooldusspetsialistid tööturul väga hinnatud töötajad.

  • Sissetulek, soodustused

    Puuhooldajate palgasüsteem on ettevõtetes erinev – see võib olla kindel kuupalk või põhineda tulemustasul. Töötasu oleneb piirkonnast ning töö kvaliteedist ja töötaja kogemustest.
    Paljud selle valdkonna töötajad tegelevad ettevõtjana või pakuvad oma teenust füüsilisest isikust ettevõtjana.

    Soodustused ja lisatasud sõltuvad ettevõttest. Võimaluse korral hüvitatakse auto ja/ või mobiiltelefoni kasutamist ning pakutakse võimalust koolitustel osaleda.

  • Lisateave

    Eesti arboristide eetikakoodeks on dokument, milles sõnastatakse arboristi töö eesmärk, käitumisnormid, väärtushinnangud, hoiakud ning vastutus eluslooduse, ühiskonna ning üksteise ees.
    MTÜ Arboristide Koda ühendab spetsialiste, kes soovivad viia Eesti puuhoolduse Euroopa tasemele, tõsta inimeste teadlikkust ja viia abivajajad kokku professionaalsete puuhooldajatega.

    Lähedased ametid: metsatööline, puuraidur, puudemärgistaja, raieseadmete operaator, metsur, metsandusspetsialist

    Kirjeldus on koostatud 2015. a koostöös Arboristide Kojaga.

  • Lähedased ametid

    Metsandusspetsialist. Metsandusspetsialist on säästva metsanduse põhimõtetest lähtuv metsandustöötaja, kes teeb iseseisvalt metsa rajamise, hooldamise ja puiduvarumisega seotud töid. Metsandusspetsialistid jagavad oma tööaega kontor...

    Loe täpsemalt »

    Puuraidur

    Raieseadmete operaator

    Puudemärgistaja

    Metsur