Alus- ja üldhariduse õpetajad

Prindi
  • Olulised momendid

    • Õpetajad loovad lapsele või õpilasele arenemiseks soodsa ja turvalise keskkonna.
    • Head õpetajad on head inimeste tundjad ja suudavad teadmisi oskuslikult edasi anda.
    • Õpetajad teevad oma tööd südamega, sest tajuvad oma vastutust õpilaste kujundamisel.

  • Töö iseloom

    Õpetajate töö eesmärk on luua klassiruumis lapsele arenemiseks vaimselt ja füüsiliselt turvaline ning meeldiv keskkond. Õpetajad loovad õppetööks sobivad tingimused ning suunavad, juhivad ja kavandavad õppeprotsessi. Nad annavad õppuritele edasi teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi, aga kujundavad ka nende väärtusi ning hoiakuid. Õpetajad harivad lapsi. Seepärast on nende töö väga vastutusrikas.

    Õpetaja põhiülesanded:

    • õpilaste juhendamine ja innustamine ning nende arengu toetamine;
    • õppetöö kavandamine, arvestades õpilaste arengutaset;
    • õppetöö analüüsimine ja hindamine ning tagasisiside andmine õpilastele ja nende vanematele;
    • õpilaste toetamine õpi- ja sotsiaalsete oskuste omandamisel;
    • vajalike dokumentide täitmine.

    Alushariduse õpetajad on koolieelsetes lasteasutustes töötavad pedagoogid, üldhariduse õpetajad aga alg- ja põhikoolides ning gümnaasiumides õpetavad pedagoogid. Olenevalt haridusasutusest ja laste vanusest võib kutsealal eristada järgmisi ameteid.

    Lasteaiaõpetajad õpetavad lapsi koolieelses lasteasutuses. Nende ülesanne on luua rühmas last arendav mänguline ja turvaline kasvukeskkond. Lasteaiaõpetajad kujundavad lapse esmased suhtlemis-, õpi- ja koostööoskused.

    Klassiõpetajad on klassijuhatajad 1.–6. klassini ja õpetavad oma klassis peaaegu kõiki aineid. Nii nagu lasteaiaõpetajatel on ka klassiõpetajatel tähtis roll laste väärtuste ja hoiakute kujundamisel.

    Aineõpetajad töötavad põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ning keskenduvad eelkõige ühele või paarile ainele. Näiteks võivad nad õpetada eesti keelt ja kirjandust.

    Eripedagoogid töötavad hariduslike erivajadustega õppijatega. Nende põhitegevus on suunata ja õpetada last, arvestades tema erivajadusi.

  • Töökeskkond

    Õppetöö toimub peamiselt siseruumides. Lasteaiaõpetajad peavad arvestama, et lastega tuleks kord päevas õues käia. Eelkõige toimub õppetöö aga õpetamiseks sobilikus keskkonnas – lasteaiarühmas või klassiruumis. Ruumid peavad olema turvalised, hästi valgustatud ja ventileeritud. Tegevuste ja tundide ettevalmistamise koha saavad õpetajad võimalust mööda ise valida. Seda võib teha kasvõi kodus.

    Õpetaja põhilised töövahendid on õpikud, töövihikud ja konspektid, aga ka arvutid ja projektorid, millega esitlusi teha. Töövahendid olenevad ka õpetatavast ainest. Loodusainete õpetajad oskavad kasutada keemia- ja füüsikakatseteks tarvilikke vahendeid, käsitööõpetaja tunneb jällegi oma tehnikat. Lasteaedades kuuluvad töövahendite hulka ka mänguasjad.

    Õpetajate tööruumid ja -vahendid peavad vastama tervisekaitsenõuetele olenevalt sellest, kas tegu on koolieelsete lasteasutuste või koolidega.

    Töö on vaimselt pingeline. Põhirõhk on suhtlemisel laste, õpilaste, vanemate, kolleegide ja teiste asjatundjatega. Töö võib olla ka füüsiliselt raske. Lasteaiaõpetaja peab rühmas või õues korraga jälgima näiteks 20 last ja suutma end nende kõigi vahel jagada.

    Õpetaja tööaeg oleneb asutusest, kus ta töötab, ja koormusest. Sageli töötab õpetaja argipäeviti varahommikust pärastlõunani. Siiski tuleb tunnid ette valmistada ja töid hinnata, mida tehakse tegelikkuses tihti ajast, mis ametlike töötundide sisse ei mahu.

    Õpetajate koormus jaotub õppeaastas ebaühtlaselt. Kokkuvõtete tegemise aeg, arvestuste ja eksamite periood on pingelisem. Samas on õpetajatel üldjuhul võimalus pikemalt puhata suvel, kui koolis õppetööd ei toimu.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Õpetajad on asjatundjad alal, mida nad õpetavad. Head õpetajad suudavad oma teadmisi oskuslikult edasi anda. Seega on õpetajatel teadmised pedagoogikast ja psühholoogiast.

    Teiste inimeste õpetamine ja juhendamine eeldab suhtlemis- ning koostööoskust, kannatlikkust, emotsionaalset tasakaalukust, sallivust ja pingetaluvust. Sõbralikkus ja südamlikkus tulevad kasuks lastega heade suhete loomisel. Samas tuleb õpetajatel olla järjekindel, piisavalt range ja otsustusvõimeline. Tähtis on algatus- ja organiseerimisvõime, oskus analüüsida ning uut teavet õpilastele selgitada.

    Õpetajad tajuvad oma tööga kaasnevat vastutust ja rolli õpilaste kujundamisel. Seega järgivad nad hoolega eetikanorme ja püüavad anda õpilasele head eeskuju.
    Peale ainevaldkonna tundmise tuleks õpetajatel kursis olla haridusega laiemalt. Teadma peaks sellealaseid õigusakte. Eelise annavad teadmised elukestvast õppest, samuti arvuti- ja keelteoskus. Hea emakeele oskus on aga igal juhul nõutud.

    Õpetajatöö eeldab peale tugeva vaimse tervise ka head füüsilist vormi. Kasuks tulevad tugevad häälepaelad, sest pidev klassi ees rääkimine on kõrile väsitav.

    Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse järgi tuleb kõigil õpetajatel nii tööle asumisel kui ka töötamise ajal korrapäraselt tervisekontrollis käia.

    Õpetajatööd ka atesteeritakse ehk hinnatakse ametlikult. Atesteerimisel antakse õpetajale tema tasemele vastav noorempedagoogi, pedagoogi, vanempedagoogi või pedagoog-metoodiku ametijärk. Lähemalt loe pedagoogide atesteerimise tingimustest ja korrast.

    Õpetaja võib taotleda ka õpetaja kutsestandardit, mis võib aidata tööd leida. Kutsestandardi süsteemi ja selle nõuete kohta saab teavet õpetaja kutse alamlehelt, mis on saadaval Kutsekoja kodulehel.

    Õpetajatöö nõuab lastega töötamise oskust, juhtimis- ja organiseerimisvõimet, uurimis- ja suhtlemisoskust ning inimeste juhendamise, motiveerimise ja mõjutamise oskusi. Samuti on tähtsad kannatlikkus ja loovus.

    Samasuguseid eeldusi läheb vaja karjäärinõustaja, psühholoogi, noorsootöötaja, lapsehoidja, sotsiaaltöötaja, hooldaja, täiskasvanute koolitaja või treeneri töös.

     

  • Haridus ja väljaõpe

    Õpetajatelt eeldatakse pedagoogilist kõrg- või keskeriharidust. Täpsemalt oleneb see ametist. Näiteks ühele või paarile ainele keskenduval pedagoogil peab olema vähemalt erialane kõrg- või keskeriharidus ning lisaks läbitud vähemalt 160-tunnine pedagoogikakursus.

    Eripedagoogilt nõutakse kõrg- või keskeriharidust eripedagoogikas.

    Täpsemalt on nõuded sätestatud pedagoogide kvalifikatsiooninõuete määruses. Sobivat õppeasutust otsi kõrgkoolide andmebaasist.

    Tulevase ameti paremaks valdamiseks tasub üldhariduskoolis tähelepanu pöörata just sellele ainele, mida on kavatsus hiljem ise õpetada. Igal juhul on kasu hoolsast eesti keele ja psühholoogia õppimisest. Jälgida tasub ka õpetajate tööd, et märgata, mis teeb õpetajast hea õpetaja.

    Õpetaja saab end täiendada koolitustel, mida korraldavad kõrgkoolid, erialaliidud või koolitusettevõtted. Tihti puudutavad need pedagoogilisi meetodeid, õpetatavat eriala või hoopis mõlemat korraga.

  • Töövõimalused

    Õpetajad töötavad eelkõige avalikus sektoris: lasteaedades, eelkoolides, koolides, gümnaasiumides, kutsekoolides või muudes lasteasutustes. Rakendust leiab ka erasektoris, näiteks lasteaiaõpetaja võib töötada eralasteaias või keeleõpetaja füüsilisest isikust ettevõtjana. Enamjaolt on õpetaja palgatöötaja.

    Õpetajatel on mitmekülgsed karjäärivõimalused. Kogenud ja hea organiseerimis- ning juhtimisoskusega õpetajad võivad tulevikus töötada lasteaia või kooli õppealajuhatajana, direktorina või õpet korraldava ametnikuna. Samuti on võimalik siirduda kõrgkooli õppejõuks õpetama tulevasi pedagooge. Ettevõtlikud lasteaiaõpetajad võivad avada eralasteaia.

    Hoolimata sellest, et vahendite puudumise ja laste vähesuse tõttu koole suletakse, tuntakse õpetajatest ühiskonnas puudust, eriti täppis- ja loodusteaduste vallas. Enam on õpetajakohtade täitmisega probleeme väikestes maapiirkonna koolides.

  • Sissetulek, soodustused

    Õpetaja saab üldiselt kuupalka. Õpetajate palgakorraldusest saab lugeda Haridus- ja Teadusministeeriumi lehelt. Palk on seotud talle atesteerimisel antud ametijärguga. Palga alammäärad on kehtestatud valitsuse määrusega. Koolieelse lasteasutuse õpetaja palga kinnitab omavalitsus.

    Enamasti hoolitsevad lasteaiad ja koolid ise õpetaja erialases täiendusõppes osalemise eest. Õpetajatel on ka tavalisest pikem puhkus – 56 kalendripäeva.

  • Lisateave

    Õpetaja kutsekvalifikatsiooni kohta loe lähemalt SA Innove õpetajakutse alamlehelt.

    Õpetaja V kutsestandardi kohta saab lugeda ka Kutsekoja õpetajakutse lehelt.

    Haridustöötajaid ühendab ametiühinguorganisatsioon Eesti Haridustöötajate Liit.

    Eesti Õpetajate Liit on pedagooge koondav kutseliit, mille eesmärk on tõsta esile õpetajate rolli ühiskonnas.

    Alushariduse valdkonna asjatundjaid ühendab Eesti Lasteaednike Liit.

    Eripedagoogide kutseliiduna tegutseb Eesti Eripedagoogide Liit.

    Kutseala tööd tutvustab väljaanne Õpetajate Leht.

    Tiigrihüppe Sihtasutusel on haridusportaal Koolielu.

    Õpetajatööd puudutavad õigusaktid:

    Õpetajatöö nõuab lastega töötamise oskust, juhtimis- ja organiseerimisvõimet, uurimis- ja suhtlemisoskust ning inimeste juhendamise, motiveerimise ja mõjutamise oskusi. Samuti on tähtsad kannatlikkus ja loovus. Samasuguseid eeldusi läheb vaja karjäärinõustaja, psühholoogi, noorsootöötaja, lapsehoidja, sotsiaaltöötaja, hooldaja, täiskasvanute koolitaja või treeneri töös.

    Kirjeldust on uuendatud 2015. a koostöös Eesti Lasteaednike Liiduga (Marju Reinvart)

  • Lähedased ametid

    Treener. Treener töötab spordiala juhendajana. Treener peab põhjalikult tundma spordiala, kus ta tegutseb, ning oskama neid teadmisi ka õpilastele jagada. Treeneri töö on väga liikuva loomuga, põnev ja vaheldusrikas.

    Loe täpsemalt »

    Psühholoog

    Sotsiaaltöötaja. Sotsiaaltöötaja on erialase kõrgharidusega spetsialist, kelle tegevus on suunatud üksikisikute, perede ja rühmade toimetuleku toetamisele ning kogukonna ja ühiskonna vastavusse viimisele nende liikmete vajadustega. Sotsiaaltö&o...

    Loe täpsemalt »

    Hooldaja

    Karjäärinõustaja. Karjäärinõustaja abistab ja toetab inimesi karjääriplaneerimisel, elukutse, töö, koolituse ja haridustee valikuga seotud otsuste tegemisel ning tööotsimisoskuste arendamisel. Karjäärinõustaja pe...

    Loe täpsemalt »

    Täiskasvanute koolitaja

    Lapsehoidja. Lapsehoidja töö on laste hooldamine ja arendamine. Lapsehoidja töötingimused olenevad suuresti kokkulepetest tööandjaga. Head lapsehoidjat iseloomustab soe süda, avatud meel ja loomingulisus.

    Loe täpsemalt »

    Noorsootöötaja. Noorsootöötaja on spetsialist, kes töötab vahetult noortega või koordineerib noorsootööd. Töö eesmärk on luua noortega usalduslik suhe ja seda hoida, juhendada noori mitteformaalses õppimises ning toetada ...

    Loe täpsemalt »