Allohvitser

Prindi
  • Olulised momendid

    • Olenevalt väljaõppest ja ülesannetest võib allohvitser olla relvaspetsialist, oma valdkonna spetsialist (nt instruktor, meedik, logistik, autolukksepp) või ülem (rühmavanem, jaoülem), kes juhib oma üksuse või valdkonna tegevust Kaitseväes.
    • Teenistus allohvitserina tähendab pidevat valmisolekut täita erinevaid ülesandeid, juhtida inimesi ning osaleda õppustel ja välisoperatsioonidel, vajaduse korral täita ka rutiinseid ülesandeid.
    • Allohvitseri elukutse eeldab head füüsilist vormi ja lahinguoskuste pidevat treenimist.
    • Kaitsevägi pakub hea teenistusega allohvitserile mitmekülgseid võimalusi edasiõppimiseks ja karjääriks.
  • Töö iseloom

    Allohvitserid jagunevad noorem- ja vanemallohvitserideks. Nooremallohvitserid on nooremseersant, seersant ja vanemseersant. Vanemallohvitserid on nooremveebel, veebel, vanemveebel, staabiveebel ja ülemveebel.

    Allohvitseri töö oleneb tema üksusest ja ametikohast. Jalaväe allohvitser on keskendunud lahingutegevusele ja jalaväe taktikale. Sideväelane või tagalaüksuse allohvitser täidab toetavaid ülesandeid, näiteks loob sidet, korraldab toidu, laskemoona või kütuse jagamist.

    Nooremallohvitser on väeliigi või relvaliigi erialase ettevalmistusega spetsialist jao või meeskonna struktuuris. Jaoülemana juhib vanemallohvitser jao suuruse üksuse tegevust, ta on jao kasvataja ja õpetaja ning vastutab jao kaitseväelise distsipliini, väljaõppe ja sisekorra eest ning on oma teenistusega alluvatele eeskujuks. Rühmavanemana toetab allohvitser ohvitsere üksuste väljaõppes ja lahingtegevuse planeerimises.

    Samuti võib allohvitser olla oma valdkonna spetsialist, näiteks õhuväes radarispetsialist, mereväes navigatsiooniallohvitser ja staapides administratiivseid ülesandeid täitev spetsialist.

  • Töökeskkond

    Allohvitseride teenistus tähendab tegevust nii staabi- kui ka klassiruumides, väliõppustel ning välisoperatsioonidel. Kaitseväe väliõppusi korraldatakse aasta ringi ilmast sõltumata – Eestit on vaja kaitsta ka külma ja vihmaga. Samuti teenivad allohvitserid välisoperatsioonidel ning vanemallohvitseridel on võimalus teenida välisteenistuses NATO või teistes rahvusvahelistes staapides.

    Nooremallohvitserid töötavad Kaitseväe üksuste koosseisus erialaspetsialisti ametikohal ja peavad olema võimelised täitma iseseisvalt ametikohast tulenevaid ülesandeid ja tegutsema jao suuruse üksuse väljaõppes abikoolitajana, mis eeldab sagedast viibimist väliõppustel ja rännakutel.

    Vanemallohvitserid, kes töötavad Kaitseväe üksustes jaoülema-instruktori, rühma- või kompaniivanema ametikohal peavad olema võimelised läbi viima oma üksuse väljaõpet, mis eeldab sagedast viibimist väliõppustel ja rännakutel.

    Staabiallohvitseride, kes on enamasti vanemallohvitseri auastmega, teenistus möödub eelkõige staapides, kuid ka nende teenistuses on väliõppustel, laskeharjutustel ja rännakutel oma osa.

    Teenistus mere- ja õhuväes tähendab pikka aega merel viibimist, töötamist seiresüsteemidega ja teenistust rahvusvahelistes üksustes.

    Väliõppustel ja rännakutel osalemiseks on vaja head füüsilist vormi. Allohvitser peab olema valmis töötama füüsilist pingutust nõudvates ja pingelistes oludes.

    Kaitsevägi annab teenistuseks allohvitserile vormi ja muu vajaliku varustuse, samuti teenistusrelva. Täpsemalt kirjeldatakse varustust kaitseministri määruses.

    Olenevalt tööülesannetest puutub allohvitser kokku erinevate Kaitseväe masinate, seadmete ja relvadega. Konkreetsed töövahendid sõltuvad palju ka ametikohast. Näiteks õhuväelased kasutavad radarijaamu ning suurtükiväelased suurtükke. Staabiallohvitserid kasutavad töös enamasti arvutit.

    Allohvitseri töö on ohtlik, sest väljaõppe käigus toimuvad lahinglaskmised ja lõhkamised, samuti juhivad vanemallohvitserid üksusi välisoperatsioonidel, kus Eesti osaleb. Ohu minimeerimiseks peab allohvitser rangelt järgima ohutuseeskirjade täitmist.

    Allohvitseri tööaeg on reeglina 40 tundi nädalas. Päevas võib tööaeg olla pikem kui 12 tundi. Õppustel, rahvusvahelistel operatsioonidel ning eri- või sõjaseisukorra ajal võib tööaeg olla piiramata. Samuti tuleb allohvitseril olla vajaduse korral valmis tööks öösel, nädalavahetustel ning riigipühadel.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Lahingukooli või erinevate kursuste järel vanemallohvitser:

    • tunneb põhjalikult Kaitseväe toimimist;
    • tunneb lahingutegevuse aluseid ja oma juhitava üksuse taktikat;
    • tunneb sõjaväelise väljaõppe viise ja põhimõtteid;
    • oskab ohutult käsitseda relvi ja juhendada laskmist;
    • tunneb kaitseväe sidepidamisviise ja -nõudeid;
    • tunneb oma üksuse juhtimise põhimõtteid.

    Lisaks on igal allohvitseril tarvis oma ametikohast tulenevaid erialateadmisi.

    Allohvitseridele tulevad kasuks järgmised isikuomadused:

    • julgus ja eeskujulik käitumine;
    • iseseisvus ja otsustusvõime;
    • hea stressi- ja koormustaluvus;
    • algatusvõime ja vastutustunne;
    • kiire kohanemisvõime muutuvas keskkonnas,

    Allohvitseridele kehtivad samad nõuded ja piirangud nagu teistelegi tegevväelastele. Tegevteenistusse ei saa astuda isik, kes on kuriteo eest karistatud, kes on erakonna, volikogu või Riigikogu liige või kandideerib valimistel. Samuti on piiratud allohvitseri töötamine väljaspool kaitseväge ning ettevõtluses. Täpsemad nõuded on kirjas kaitseväeteenistuse seaduses.

    Samuti kehtivad allohvitserile füüsilise vormi ja tervisenõuded. Allohvitser peab aastas läbima vähemalt korra üldfüüsilise katse, milles tuleb teha toenglamangus kätekõverdusi ja istessetõuse ning joosta aja peale 3,2 km. Vajalikud nõuded kehtestab Kaitseväe juhataja.

    Tervisenõuetele vastavust hindab arstlik komisjon, kui allohvitser astub ametisse ning edaspidi iga kolme aasta tagant. Terviseuuringuid reguleerib valitsuse määrus.

  • Haridus ja väljaõpe

    Nooremallohvitseri kursused läbitakse tavaliselt ajateenistuse jooksul. Vanemallohvitseriks saamiseks on nõutud keskharidus ning peab lõpetama vanemallohvitseride baaskursuse Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste lahingukoolis, mille lõpetajad saavad kutsehariduse ja kursuse edukal läbimisel omistatakse isikule nooremveebli auaste. Vanemallohvitseride baaskursusel omandatakse rahuaja jaoinstruktori ja sõjaaja rühmavanema kvalifikatsioon, s.t siin õpitakse juhendama ja juhtima 5-50 liikmega meeskonda.

    Kõrgema auastme või ametikoha saamiseks eeldatakse vanemallohvitserilt enda täiendamist. Eriala saab edasi õppida Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste lahingukoolis või rahvusvahelistel kursustel.

    Tutvu õppimisvõimalustega kutsekoolide andmebaasis ning kõrgkooli õppekavade andmebaasis.

    Allohvitseri elukutsest huvitunul tasub üldhariduskoolis tähelepanu pöörata riigikaitseõpetusele, matemaatikale, füüsikale, ühiskonnaõpetusele ning geograafiale. Kasuks tuleb ka inglise keele oskus ja psühholoogia tundmine ning füüsiline aktiivsus. Olenevalt ametist võivad kasuks tulla ka teiste õppeainete tundmine, näiteks keemia lõhkeainete käsitsemisel või informaatika sideväelastel.

    Lisaks toimuvad allohvitseridele erinevad täiendus- ja erialakoolitused nii Eestis kui ka välismaal. Täienduskoolituste läbimine võib olla eelduseks kõrgema auastme või ametikoha saamiseks.

  • Töövõimalused

    Allohvitserid töötavad Kaitseväe või Kaitseliidu väljaõppega tegelevates üksustes või staapides. Kui peastaabid ja väeliikide staabid asuvad Tallinnas, siis väljaõppega tegelevad üksused ja Kaitseliidu malevad ning teised asutused paiknevad üle Eesti.

    Töövõimalused Kaitseväes ja Kaitseliidus on väga mitmekülgsed. Riigi kaitsmiseks valmisoleku tagamise ning ajateenijate väljaõpetamise kõrval on Kaitseväes ja Kaitseliidus tarvis ka meditsiiniõdesid, tehnikuid, autojuhte, personalispetsialiste ning teiste erialade esindajaid. Samuti osaleb suurem osa tegevteenistuses olevatest allohvitseridest vähemalt korra oma teenistuse jooksul rahvusvahelisel operatsioonil või teenib NATO staapides.

    Allohvitseri karjäärivõimalused olenevad tema tööstaažist ja täiendusõppest. Silmapaistva teenistusega ja end pidevalt täiendades on võimalik saada kõrgem auaste ning ametikoht. Samuti loovad Kaitseväes nõutud vastutustundlikkus ja distsipliin ning meeskonnatööoskus allohvitserile head tööväljavaated ka väljaspool Kaitseväge.

  • Sissetulek, soodustused

    Tegevväelased saavad vastavalt ametikohale kindlat põhipalka. Lisatasu võib saada täiendavate teenistusülesannete täitmise, teise tegevväelase asendamise või ka õppustel viibimise eest.

    Tegevväelased saavad aastas 35 päeva põhipuhkust. Samuti on neil õigus saada erakorralist puhkust näiteks välisoperatsioonil osalemise ajal või selle järel.

    Piisava tööstaažiga on allohvitseril võimalik pensionile minna 50aastaselt. Samuti on allohvitseril õigus saada töövõimetuspensioni, kui ta kaotab teenistuskohustuste täitmise käigus töövõime.

    Lisaks on allohvitseridele ette nähtud tasuta arstiabi Kaitseväe meditsiinikeskustes.

    Täpsemalt on tegevväelastele kehtivad tasud ja soodustused kirjas kaitseväeteenistuse seaduses.

  • Lisateave

    Teateid ja täpsemat infot kaitseväe ülesehituse, karjäärivõimaluste ning tegevuse kohta saab Kaitseväe kodulehelt.

    Kaitseressursside Amet vahendab infot ajateenistuse ning tegevteenistuse kohta.

    Kaitseväe Värbamiskeskus korraldab Kaitseväele personali värbamist ning vahendab teateid vabadest ametikohtadest Kaitseväes.

    Kaitseliit on vabale tahtele ja omaalgatusele toetuv sõjaväeline organisatsioon, mis korraldab väljaõpet oma liikmetele.

    Kaitseväe ülesandeid ja korraldust reguleerib Kaitseväe korralduse seadus.

    Tegevväelaste tööd, neile esitatud nõudeid ja Kaitseväe distsipliini ning tegevust selle vastu eksinute suhtes reguleerib kaitseväeteenistuse seaduses.

    Kirjeldust on uuendatud 2013. aastal koostöös Kaitseministeeriumiga.

  • Lähedased ametid

    Päästja

    Piirivalvur. • Piirivalvurid tegutsevad maal, merel ja õhus.• Piirivalvurite põhiülesanded on piirikontroll, patrull- ja vaatlustegevus välispiiril ning kuritegevuse tõkestamine ja menetlemine (uurimine).• Nad korraldavad õhu- ...

    Loe täpsemalt »

    Politsei

    Turvatöötaja. Turvatöötaja kaitseb objekte, vara ja isikuid kallaletungide, varguste ning vandalismi eest. Turvatöötaja peab olema hea füüsilise ja vaimse tervisega.

    Loe täpsemalt »

    Ohvitser. Ohvitser on ülem, kes juhib oma üksuse või valdkonna tegevust Kaitseväes. Teenistus ohvitserina tähendab pidevat valmisolekut täita erinevaid ülesandeid, juhtida inimesi ja protsesse, osaleda õppustel ja välisoperat...

    Loe täpsemalt »

    Sõdur. Elukutseline sõdur on teenistuses elukutselistest kaitseväelastest koosnevas kiirreageerimisvõimega Scoutspataljonis ja osaleb välisoperatsioonidel. Sõdurina töötamiseks peab olema läbitud ajateenistus. Sõduri ...

    Loe täpsemalt »