Ajaloolased

Prindi Ajaloolased
  • Olulised momendid

    • Ajaloolased uurivad minevikku, sest see on huvitav ja aitab paremini mõista nüüdisaja arengusuundi.

    • Ajaloolaste tegevusvaldkond on väga lai. Nad uurivad argielu, ühiskonda, sõjandust, kirjandust, kunsti, elulugusid ja poliitikat.

    • Ajaloolased uurivad sageli salastatud dokumente ja haruldasi leide.

    • Ajalooalased võivad tööd leida ka kirjaniku, poliitiku või saatejuhina.

  • Töö iseloom

    Ajaloolasi huvitab, kuidas inimesed minevikus elasid. Nad uurivad vanu dokumente, esemeid ja mälestusi, et minevikku paremini mõista. Tänu ajaloolastele mõistame näiteks paremini, miks algasid sõjad, kuidas sündisid tänapäevased riigid ja millega tegelesid inimesed keskajal.

    Ajaloolaste töös on kesksel kohal lugemine ja kirjutamine. Nad teevad väga palju tööd kirjalike ajalooallikate ja teiste erialaraamatutega. Samuti peavad ajaloolased palju kirjutama, näiteks teadusartikleid, õpikuid või raamatuid.

    Ajaloolased on üldnimetus paljudele ajalooga tegelejatele. Üldisemalt saab esile tuua kolm põhilist ajaloolaste tegevussuunda:

    • uurimis- ja teadustöö;

    • ajaloo õpetamine;

    • töö avalikkuses.

    Suur osa ajaloolasi on teadlased. Nende eesmärk on võimalikult hästi välja selgitada mineviku sündmused, nende põhjused ja asjaolud. Ajaloolased huvituvad ka minevikus elanud inimesi vallanud ideedest ja kujutelmadest, käitumis- ja õigusnormidest. Selleks uurivad nad väga põhjalikult erinevaid allikaid, näiteks dokumente, kirju, fotosid, filme ja vanu esemeid.

    Tavaliselt keskenduvad ajalooteadlased kitsamale ajastule, valdkonnale või uurimisviisile, näiteks vana-, kesk- või uusajale. Samuti võivad ajaloolased uurida vaid kindlat valdkonda, näiteks majandust, teadust, kunsti või sõjandust. Olenevalt spetsialiseerumisest puutuvad ajaloolased kokku teiste teadustega, näiteks keele-, kirjandus-, õigus- ja usuteaduse, politoloogia ning sotsiaalteadustega.

    Biograafid uurivad tuntud ajaloolisi isikuid. Biograafid koguvad nende elu kohta väga palju teavet ja kirjutavad mahukaid biograafiaid ehk elulugusid.

    Genealoogid on ajaloolased, kes uurivad inimeste esivanemaid. Neid huvitavad inimeste päritolu ja sugulussidemed. Oma uurimuste põhjal koostavad genealoogid sugupuid.

    Arheoloogid on ajaloolased, kes uurivad väljakaevatud ehitisi, matmispaiku ja esemeid. Nad proovivad selgitada, kuidas leitud esemeid kunagi kasutati ja mil viisil tol ajal elati. Niiviisi täiendavad arheoloogid kirjalikest allikatest saadud ajaloopilti vanadelt esemetelt õpitu abil.

    Etnoloogid on eelkõige kultuuriteadlased, kuid nad uurivad osaliselt ka ajalugu. Neid huvitab eri rahvaste kultuur ja see, kuidas kultuur ajas muutub. Etnoloogid uurivad, kuidas inimesed kultuuri loovad ja kasutavad. Etnoloogide uurimisvaldkond on üsna lai alates nüüdisaegsetest mänguasjadest ja lõpetades masaide jahikommetega.

    Ajaloolased töötavad ka mäluasutustes, näiteks muuseumides ja arhiivides. Nende ülesanne on säilitada ja uurida vanu esemeid ning tutvustada neid huvilistele.

    Lisaks võivad ajaloolased töötada õpetajana üldhariduskoolides või õppejõuna ülikoolis. Nemad õpetavad noortele ajalooteadmisi, arutlusoskust ja kriitilist mõtlemist.

    Lisaks tegutsevad ajalugu õppinud inimesed poliitikas, meedias või kirjanduses.

    Ajaloolaste töö sobib sulle, kui huvitud ajaloost ja lugemisest ning oled põhjalik, kriitiline ja hea arutlemisoskusega.

  • Töökeskkond

    Tavaliselt töötavad ajaloolased siseruumides. Teadlased töötavad oma kabinetis, raamatukogus, muuseumi hoidlas või arhiivis. Õpetajad töötavad klassis ja tööruumides. Enamasti on töö istuvat laadi.

    Erandiks on arheoloogid ja etnoloogid, kel tuleb teha lisaks palju välitöid. Arheoloogid käivad Eesti eri paigus kaevamistel. Etnoloogid võivad elada pikemat aega koos mõne uuritava rahvusrühmaga. Välitööd võivad olla ebamugavad ja nõuda füüsilist pingutust.

    Ajaloolaste töö on vaimne ja nõuab süvenemist. Uurimistööd tähtajad ja tihe töögraafik võivad tekitada stressi.

    Enamasti ei tööta ajaloolased üksi. Teadustööd teevad sageli uurimisrühmad. Õpetajad töötavad koos õpilaste ja teiste õpetajatega. Avalikkuse ees esinevaid ajaloolasi jälgivad ja kuulavad paljud huvilised.

    Tavaline töövahend on arvuti. Samuti tuleb palju lugeda raamatuid ja arhiivimaterjali. Kuna ajaloolase töö eeldab palju lugemist ja kirjutamist, võib see koormata silmi.

    Tööaeg oleneb ametist. Üldjuhul töötavad ajaloolased argipäeviti kellast kellani. Olenevalt tööst ja tähtaegadest tuleb ajaloolastel teha mõnikord ka ületunde.

    Ajaloolastele on väga tähtis rahvusvaheline koostöö. Ajaloolane reisib üsna sageli, et osaleda seminaridel ja konverentsidel ning külastada teistes linnades ja maades asuvaid arhiive, muuseume ja raamatukogusid.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Ajaloolane:

    • tunneb ajaloo uurimisviise ja oskab kasutada allikaid;

    • tunneb väga hästi mingit ajaloo valdkonda;

    • on hea üldistusvõimega;

    • oskab kriitiliselt mõelda ja arutleda;

    • on hea eneseväljendusoskusega;

    • tunneb võõrkeeli.

    Väga vajalikud on ajaloolastele võõrkeeled. Kõik vanemad ajalooallikad on võõrkeeltes. Näiteks Eestit puudutavad dokumendid ja kirjutised on suurel määral saksa ja vene, aga ka rootsi, ladina ja alamsaksa keeles. Milliste keelte oskus on vajalik, oleneb valitud uurimisperioodist ja -valdkonnast.

    Ajaloolastele on vajalikud järgmised isikuomadused:

    • põhjalikkus ja täpsus;

    • iseseisvus ja püsivus;

    • avatud loomus.

    Ajalooõpetajad peavad lisaks tundma õpetajatööd ja vastama riiklikele nõuetele. Õpetajate vastavust nõuetele kontrollitakse atesteerimisel. Loe atesteerimise kohta.

  • Haridus ja väljaõpe

    Ajaloolased vajavad tööks ajalooalast kõrgharidust. Etnoloogid vajavad etnoloogiaalast kõrgharidust. Teadustöö eeldab tavaliselt doktorikraadi. Õpetajana töötamiseks on vajalik magistrikraad.

    Otsi sobivaid õppimisvõimalusi Rajaleidja kõrgkoolide andmebaasist.

    Üldhariduskooli õppeainetest tuleks tähelepanu pöörata eelkõige ajaloole, kirjandusele ja keeltele. Olenevalt ajaloolaste tegevusvaldkonnast võivad kasuks tulla ka teadmised ühiskonnaõpetusest, geograafiast, kunstiajaloost, matemaatikast ja loodusainetest.

    Ajaloolastelt eeldatakse pidevat enesetäiendamist. Teadustöös tuleb end kursis hoida oma valdkonna uusimate leidudega. Ajaloolased osalevad ka seminaridel ja konverentsidel Eestis ning välismaal.

  • Töövõimalused

    Ajaloolased töötavad enamasti palgatöölisena avalikus sektoris. Enamik töökohti asub Tallinnas ja Tartus. Muuseumid ja üldhariduskoolid asuvad üle Eesti.

    Ajaloolastel on võimalik karjääri teha oma valdkonna sees. Eduka teadustöö abil võivad ajaloolased saada ameti kõrgkoolis. Oma ala tippteadlased leiavad tööd ka välismaa ülikoolides.

    Ajalooteadlasi kutsutakse esinema seminaridele, konverentsidele ja tele- või raadiosaadetesse. Ajaloolased võivad lisaks pidada kirjaniku või poliitiku ametit. Mitmed ajalugu õppinud inimesed töötavad erasektoris. Ajalooalane haridus pakub häid eeldusi tööks kõikides valdkondades, kus on vajalik lai silmaring, iseseisev ja kriitiline mõtlemine, hea ettekujutus ühiskonnast ja selle toimimisest ning keelteoskus.

    Ajaloolaste tööjõuvajadus on pigem püsiv. Muuseumid, koolid ja teadusasutused vajavad alati ajaloolasi.

  • Sissetulek, soodustused

    Ajaloolased töötavad üldiselt riigi rahastatud asutustes ja saavad oma töö eest põhipalka. Teadusasutustes võivad ajaloolaste palgale lisanduda tasud staaži ja teaduskraadi eest. Samuti võivad nad lisatulu saada uurimisprojektides osalemise eest.

    Teadlaste ja õpetajatena töötavatele ajaloolastele kehtib tavalisest pikem puhkus. Teadustöötajad saavad puhkust 42 päeva ning õpetajad ja õppejõud 56 päeva aastas.

  • Lisateave

    Peamised ajaloo uurimiskeskused on Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut ning Tallinna Ülikooli ajalooinstituut.

    Tartu Ülikooli etnoloogia osakond ja Tallina Ülikooli Eesti Humanitaarinstituut õpetavad etnoloogiat ning kultuuriantropoloogiat.

    Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts ühendab valdkonna õpetajaid ning korraldab neile täienduskoolitusi.

    Muinsuskaitseamet on riiklik arheoloogilisi leide ja kultuuriväärtusi kaitsev amet.

    Põhiosa Eesti arhiividokumentidest säilitatakse Rahvusarhiivis ja Tallinna Linnaarhiivis. Eesti ajaloo kesksed muuseumikogud asuvad Eesti Ajaloomuuseumis Tallinnas ja Eesti Rahva Muuseumis Tartus.

    Arheoloogiakeskus on ühing, kes tegeleb arheoloogia populariseerimisega. Arheoloogiakeskuse üks eesmärke on laiendada kooliõpilaste silmaringi Eesti vanemas ajaloos.

    Kirjeldust on uuendatud 2012. aastal koostöös Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudiga.

  • Lähedased ametid

    Muuseumi peavarahoidja

    Arhiiviinspektor

    Filosoofiateadlane

    Sotsiaalteadlane

    Raamatukoguhoidja. Raamatukoguhoidja vastutab raamatukogu süsteemse toimimise eest – laenutab ja tellib erinevaid väljaandeid, vahendab teavet, suhtleb klientidega ning hoolitseb raamatute säilimise ja hõlpsalt leitavuse eest. Raamatukoguhoidja tö&ou...

    Loe täpsemalt »