Ajakirjanikud

Prindi Ajakirjanikud
  • Olulised momendid

    • Ajakirjanikud koguvad avaliku huvi seisukohalt vajalikku teavet ja kirjutavad selle põhjal lugusid. Tänu ajakirjanikele saavad inimesed teada näiteks uutest teadussaavutustest, seaduste muutmisest ja spordivõistluste tulemustest.
    • Ajakirjanike töö on väga põnev ja vaheldusrikas, sest see pole enamasti kellast kellani ning palju tuleb ringi liikuda. Tavaliselt kuulevad just nemad tähtsatest ühiskonnaasjadest esimesena ning intervjueerivad tuntud inimesi.
    • Ajakirjanike töö on üldjuhul kiire ja mõnikord väga pingeline, sest lood või saated tuleb tähtajaks valmis saada.
  • Töö iseloom

    Ajakirjanikud on üldnimetus paljude ajakirjanduses töötavate inimeste kohta. Tavaliselt on nende ülesanne koguda teateid Eestis ja mujal maailmas toimuva kohta ning edastada nendest tähtsamad ka teistele inimestele.

    Ajakirjanikud kirjutavad enamasti uudiseid, kuid peavad tundma ka teisi žanre. Samuti peavad nad arvestama meediakanali eripära. Kirjutamine ajalehtedele ja -kirjadele või internetiportaalile ning esinemine raadios ja televisioonis eeldavad žanrite ning lugude esitusviiside tundmist.

    Olenemata töökeskkonnast võib ajakirjanike tegevuses esile tuua neli üldosa:

    • teabe kogumine ühiskonnas toimuva kohta;
    • kogutud infoga töötamine ja selle toimetamine;
    • tähtsa teabe edastamine avalikkusele;
    • oluliste teemade kommenteerimine arvamuslugudena või vestlussaadetes.

    Info kogumine on ajakirjanike töö alus. Nad intervjueerivad inimesi, osalevad pressikonverentsidel ja küsivad kommentaare tuntud ühiskonnategelastelt. Infot koguvad nad näiteks sündmuskohal, telefonitsi või teisi väljaandeid lugedes.

    Mõnikord tuleb ajakirjanikel ise huvitavaid või vajalikke teemasid otsida. Selleks peavad nad olema ühiskonnas toimuvaga hästi kursis. Samuti kuulavad ajakirjanikud inimeste muresid ja kirjutavad nende probleemidest.

    Mõned ajakirjanikud koguvad teavet keerulisemate protsesside kohta, et kirjutada nende põhjal analüüsivaid olemuslugusid. Näiteks tuleb kirjutada rahvastiku vähenemisest või omavalitsusreformist. Eraldi töövaldkond on uuriv ajakirjandus, mis käsitleb avalikkuse eest saladuses olevaid teemasid, näiteks korruptsiooni ja pettusi.

    Veebiportaalides või digilehtedes tuleb peale lugude kirjutamise osata luua lühikesi video- või helilõike. Samuti peab ajakirjanik mõnikord koostama digitaalseid kaarte ja jooniseid, näiteks 3D-mudel Salme muinaslaevast koos sealt leitud asjadega.

    Peale uudiste ja teiste lugude esitamise võib ajakirjanik kommenteerida ühiskonnas toimuvat. Ajalehtedes ilmuvad peamistest ühiskonnateemadest juhtkirjad ja arvamuslood. Raadios ja televisioonis juhatavad ajakirjanikud vestlussaateid, kus räägivad näiteks teadlased, poliitikud ja teised asjatundjad.

    Tavaliselt on ajakirjanikud spetsialiseerunud kindlale meediakanalile. Näiteks teleajakirjanikudoskavad kaamera ees kõneleda, arvestavad telepildi eripära ja kui vaja, kasutavad ise kaamerat. Üldjuhul keskenduvad ajakirjanikud ka kindlale teemale, näiteks spordile, majandusele või kultuurile. Head ajakirjanikud tunnevad oma valdkonda väga põhjalikult ja oskavad seda hästi kajastada.

    Ajakirjanikud töötavad enamasti iseseisvalt. Nad juhinduvad küll toimetaja antud suunast või teemast, kuid kogu sisulise töö peavad nad ise korraldama. Nad otsivad endale allikad, esitavad küsimused ja kirjutavad lõpliku loo.

    Ajakirjanikud on oma töös küllaltki vabad ja nad saavad oma tööle läheneda loominguliselt. Tavaliselt on iga kogenum ajakirjanik omanäolise keelekasutuse, suhtumise või teemavalikuga. Piiranguid võib seada kanali või väljaande eripära, näiteks stiiliraamat ajakirjas või saate pikkus televisioonis.

    Ajakirjanikud võib jagada üldiselt reporteriteks ja toimetajateks. Reporterid käivad rohkem toimetusest väljas ja edastavad sündmuskohalt uudiseid või reportaaže. Toimetajad koostavad lehekülgi või saateid reporterite kogutud või muudest allikatest pärit teabe põhjal.

    Peale reporteri- või toimetajatöö võivad ajakirjanikud töötada vabakutselisena, pakkudes oma lugusid honorari eest erinevatele väljaannetele. Korrespondendid elavad kaugetes piirkondades ja kajastavad aeg-ajalt seal toimuvat, kuid oma põhisissetuleku saavad nad mõnest muust tööst. On ka palgalisi väliskorrespondente, kuid neid on Eesti riigi väiksuse tõttu vähe.

    Ajakirjaniku töö sobib sulle, kui huvitud ühiskonnas või maailmas toimuvast, oled hea keelevaistuga, suhtled meelsasti inimestega ja tahad midagi ühiskonna jaoks tervikuna korda saata, oled kriitiline ja soovid teisi inimesi tähtsatest sündmustest teavitada.

  • Töökeskkond

    Ajakirjanikud töötavad põhiliselt toimetuses, vabakutselisena ka kodus. Olenevalt loost ja teemast peavad nad tööd tegema ka väljas. Väliskorrespondendid töötavad välismaal.

    Üldiselt on ajakirjanike töö vaheldusrikas. Nad liiguvad palju ringi, külastavad eri asutusi ja suhtlevad põnevate inimestega.

    Ajakirjanike põhilised töövahendid on arvuti, telefon ja diktofon. Tele- ja raadioajakirjanikud võivad oma töös kasutada lindistusseadmeid.

    Tööaeg oleneb väljaandest ja ühiskonnas toimuvast. Nädalalehes on tempo rahulikum, kuid päevalehes võivad ajakirjanikud töötada hommikust hilisõhtuni. Reporterite töö algab ja lõpeb varem. Toimetajad võivad tulla tööle lõunast, ent töötada hilisõhtuni.

    Ajakirjanikud peavad mõnikord töötama lisaks nädalavahetustel ja riigipühadel, sest huvitavad ja olulised sündmused ei toimu ainult tööajal. Internetiväljaandes või uudiste agentuuris võivad ajakirjanikud töötada ka öösiti. Samuti tuleb öösel töötada tähtsate või erakordsete sündmuste ajal, näiteks suurte spordivõistluste või rahutuste korral.

    Ajakirjanike töötempo on tavaliselt kiire. Nad peavad lühikese ajaga kirjutama põhjalikke lugusid. Päevalehes võib näiteks ajakirjanik saada hommikul kirjutamiseks teema ja peab õhtuks esitama valmis loo. Veebiportaalis võib juhtuda, et ajakirjanik peab suutma kirjutada päevas kuni viis lugu.

    Ajakirjanike töö võib olla väga pingeline. Oma töös peavad nad taluma stressi ja hoiduma läbipõlemisest.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Ajakirjanike töös on tarvis järgmist:

    • tunda ajakirjanduse toimimist ja ajakirjandusžanre;
    • osata intervjueerida ja koguda teavet;
    • olla kursis ühiskonnas toimuvaga;
    • vallata väga hästi eesti keelt ja soovitavalt vähemalt ühte võõrkeelt;
    • väljendada end selgesti ja olla hea suhtleja;
    • omada kriitikameelt ja head süvenemisvõimet;
    • osata eristada tähtsat vähem tähtsast;
    • osata kirjutada lugusid erinevatesse kanalitesse;
    • osata fotografeerida ja vallata lihtsamat videotehnikat.

    Olenevalt tööst tuleb ajakirjanikel põhjalikult tunda oma töövaldkonda, näiteks majandust, sporti või poliitikat. Igal ajakirjanikul tuleb kasuks lai silmaring.

    Tele- ja raadioajakirjanikud peavad valdama oma töös kasutatavat tehnikat. Samuti peavad nad olema selge diktsiooniga. Üha enam tuleb ka salvestustehnikat tunda. Ajakirjanduses on eri kanalid viimastel aastatel üha rohkem läbi põimunud, mistõttu peavad ajakirjanikud suutma ja oskama rääkida oma lugu eri kanalites erinevate vahenditega.

    Ajakirjanikele tuleb kasuks ka võõrkeelte tundmine. Välismaal töötavatele või välisajakirjandust lugevatele ajakirjanikele on see möödapääsmatu.

    Vene keel on samuti ajakirjanikele tähtis. Palju inimesi Eestis suhtleb vabalt vaid vene keeles. Samuti tegutsevad Eestis venekeelsed ajalehed, kus töötamiseks peab vene keelt väga hästi valdama.

    Ajakirjaniku tööd toetavad järgmised isikuomadused:

    • püsivus ja põhjalikkus;
    • hea pingetaluvus;
    • täpsus ja vastutustunne;
    • avatud loomus ja empaatiavõime;
    • hea kuulamisvõime ja loov mõtlemine.

    Ajakirjanike töö on ühiskondlikult tähtis ja vastutusrikas, mistõttu peavad nad oma töös lähtuma Eesti ajakirjanduseetika koodeksist.

  • Haridus ja väljaõpe

    Üldiselt on ajakirjanikel tööks tarvis erialast kõrgharidust. Olenevalt tööst ja väljaandest võib sobida ka mõni muu kõrgharidus, näiteks eesti keele, humanitaar- või ka majandusharidus.

    Tutvu õppimisvõimalustega Rajaleidja kõrgkoolide andmebaasis.

    Ajakirjandusest huvitunul tasub üldhariduskoolis tähelepanu pöörata eesti keelele, ühiskonnaõpetusele ja ajaloole. Kasuks tuleb ka võõrkeelte ning teiste erialade tundmine. Samuti aitab ajakirjandustööks ette valmistada koolilehega töötamine või kaastööde saatmine ajalehtedele.

    Ajakirjanikel on vaja end pidevalt täiendada ja ühiskonnaeluga kursis olla. Selleks loevad nad meediaväljaandeid, osalevad avalikes aruteludes, erialaseminaridel ning konverentsidel. Erialaüritusi korraldavad näiteks Tartu ja Tallinna Ülikool ning Eesti Ajalehtede Liit.

  • Töövõimalused

    Ajakirjanikud töötavad eelkõige meediaväljaannetes. Enamik ajakirjanikke leiab tööd ajalehtedes ja ajakirjades. Teised töötavad raadios ja televisioonis. Mõned ajakirjanikud töötavad ka uudiste portaalides.

    Suuremate päeva- ja nädalalehtede toimetused asuvad Tallinnas. Samuti asuvad Tallinnas paljud telemajad ja raadiostuudiod. Väljaspool Tallinna tegutsevad maakonnalehed ja -raadiod, mille toimetused või stuudiod asuvad tavaliselt maakonna keskuses. Samuti asuvad Narvas, Tartus, Pärnus ja Võrus Eesti Rahvusringhäälingu stuudiod.

    Ajakirjanikel on võimalik töötada ka vabakutselisena. Sel juhul töötavad nad iseseisvalt ja saadavad toimetustele oma lugusid.

    Tavaliselt on ajakirjanikutöös vaja töökogemust. Algajad ajakirjanikud töötavad üldiselt uudiste kogujana või vähem tähtsate teemadega, seega alustavad nad tööd tavaliselt reporterina. Kogenumad ajakirjanikud võivad saada toimetajaks. Nad kirjutavad arvamuslugusid, toimetavad oma rubriiki või juhivad saadet. Pika töökogemusega ajakirjanikud võivad saada ka väljaande tegev- või peatoimetajaks.

    Üldiselt oleneb vajadus ajakirjanike järele ajalehtede ning raadio- ja telejaamade käekäigust. Majanduslikult raskel ajal on ajakirjanikel tööd keerulisem leida. Samuti eelistavad väljaanded viimasel ajal ajakirjanikke, kes suudavad teha mitut ülesannet korraga, näiteks oskavad kirjutada, teha loo juurde fotosid ja toimetada lugusid veebis.

  • Sissetulek, soodustused

    Tavaliselt saavad ajakirjanikud töö eest põhipalka, millele lisandub honorar ilmunud lugude eest. Vabakutselised ajakirjanikud saavad vaid honorari lehtedesse saadetud lugude eest.

    Üldiselt hüvitab toimetus ajakirjanikele tööülesannetega seotud telefoni- ja transpordikulud. Suurematel toimetustel on oma auto, mida saab töösõitudeks kasutada. Samuti maksavad suuremad väljaanded parimate lugude autoritele preemiat.

    Ajakirjanike töötõend on pressikaart, millega nad pääsevad kogu maailmas üritustele ja muuseumidesse tasuta.

  • Lisateave

    Ajakirjanikega sarnast tööd teevad näiteks suhtekorraldaja, avalike suhete nõunik, kirjanik, teletoimetaja, keeletoimetaja ja ka fotoajakirjanik.

    Eesti Ajakirjanike Liit ühendab Eestis tegutsevaid ajakirjanikke ja edendab nende loometegevust. Liidu eesmärk on hoida ja arendada Eesti ajakirjanduskultuuri.

    Eesti Ajalehtede Liit ühendab Eestis tegutsevaid ajalehti ja kaitseb nende huve. Samuti korraldab liit koolitusi toimetajatele.

    Avaliku Sõna Nõukogu ja Pressinõukogu arutavad meediaväljaannete peale tehtud kaebusi ning ajakirjanduse eetikakoodeksi rikkumisi.

    Kirjeldust on uuendatud 2012. aastal koostöös Eesti Ajalehtede Liiduga.

  • Lähedased ametid

    Kirjanik

    Fotoajakirjanik. Fotoajakirjanik jäädvustab huvitavaid inimesi, kohti ja sündmusi ajalehtede, ajakirjade ning uudiste portaalide tarvis. Fotoajakirjaniku tööd näevad väga paljud ajakirjanduse ja muu meedia jälgijad. Fotoajakirjaniku tö...

    Loe täpsemalt »

    Suhtekorraldaja. Suhtekorraldaja suunab kliendi sarnaselt juhilepositiivselt ja ühiskonnale sobivalt käituma nii, et saavutatakse organisatsiooni eesmärgid. Suhtekorraldaja võimuses on eduka tegutsemise korral muuta organisatsiooni, poliitiku või muu a...

    Loe täpsemalt »

    Avalike suhete nõunik

    Keeletoimetaja. • Keeletoimetajad toimetavad raamatuid, artikleid ja muid tekste. Kuigi tööd tehakse enamasti arvutis, toimetatakse tekste ka paberil (näiteks trükieelse faili korrektuur) ja seega on vaja selgeks õppida korrektuurimärgid.• K...

    Loe täpsemalt »

    Teletoimetaja. Toimetaja vastutab programmi sisu eest. Toimetajatöö on osa meeskonnatööst ja eeldab palju suhtlemist. Toimetaja juhtimisel arendatakse idee stsenaariumiks, mille põhjal valmib saade.

    Loe täpsemalt »