Aednikud, floristid ja maastikuehitajad

Prindi
  • Olulised momendid

    •  Aednikud kasvatavad erinevaid taimi (lilled, puuviljad, köögiviljad, puud-põõsad) ning toodavad aiasaadusi. Maastikuehitajad rajavad ja hooldavad aedu, haljasalasid ning maastikke. Floristid valmistavad ja müüvad lilleseadeid.
    • Töö sobib inimesele, kes armastab loodust ja hoolib ümbritsevast keskkonnast ning kellele meeldib tegeleda taimedega.
    • Aedniku ja maastikuehitaja töö toimub põhiliselt välitingimustes (aiad, põllud, haljasalad), floristid aga töötavad enamasti siseruumides (lillepoed).
    • Paljud aiandustöötajad rajavad oma ettevõtte, et iseseisvalt aiandussaadusi toota või teenuseid pakkuda.
  • Töö iseloom

    Aednike, floristide ja maastikuehitajate töö on seotud taimede kasvatamise ja hooldamise ning aedade, haljasalade ja maastike rajamise ning hooldamisega.

    • Aednikud töötavad aiandites, köögivilja kasvatavas ettevõttes, puukoolides, tootmiskasvuhoonetes, haljasaladel jm. Nende peamised tööülesanded on külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine, aiakultuuride hooldamine, saagi või toodangu koristamine ning selle säilitamine ja müügiks ettevalmistamine. Ametinimetusteks võivad olla köögiviljakasvataja, puuviljakasvataja, aednik, pargiaednik, puukooli aednik, lillekasvataja, põllutööline, aiatööline, tootmisjuht.

    • Floristid töötavad lillekaubanduse valdkonnas. Nende põhitegevus on kimpude ja lilleseadete valmistamine (sh dekoreerimistööd) ning nende müümine. Nad valmistavad lilleseadeid tähtpäevadeks ning kodude ja muude ruumide kaunistamiseks.

    • Maastikuehitajate amet on välja kujunenud maastikuarhitektuurist ning nende põhitöö on aia või haljasala rajamine, mullatööd, teede, müüride ja puidust väikerajatiste ehitamine, istutusalade ettevalmistamine, istutamine, muru rajamine jms. Nad osalevad ka aiahooldustöödel: rohivad, niidavad muru, teevad puude hoolduslõikust ja taimekaitsetööd, väetavad taimi jms. Maastikuehitaja amet sarnaneb paljuski ehitaja omaga – see tähendab ka füüsilist tööd ja masinate kasutamise oskust. Enam levinud ametinimetused on haljastaja, haljasalade hooldaja, maastikuehitaja.
  • Töökeskkond

    Aednike ja maastikuehitajate töö toimub põhiliselt välitingimustes ja vahel siseruumides. Suurem osa tööst tuleb teha kevadest sügiseni – siis, kui on taimede kasvuaeg. Töö on tavaliselt tunnitöö ja paindliku ajaga, vajaduse korral töötatakse ka puhkepäevadel, varastel hommiku- või hilistel õhtutundidel. Valmis tuleb olla kõrgustes töötamiseks (nt vilja- ja ilupuude lõikamine).

    • Aednik kasutab oma töös mitmeid tööriistu, nagu labidad, rehad, hargid, noad, aia-, oksa- ja hekikäärid, saed; samuti tehnikat, nagu aiatöötraktorid, muruniidukid, hekisaed, koristusvahendid jne. Siinkohal on väga tähtsad teadmised tööriistade ohutustehnika nõuetest.
    • Maastikuehitaja põhilised töövahendid on mõõteriistad, lõikevahendid (noad, aia-, oksa- ja hekikäärid, saed), aiandustarvikud (kärud, kastekannud, labidad, rehad, kühvlid), puidutööriistad (vasarad, saed, kirved, höövlid) ning muud masinad ja seadmed, nagu niidukid, trimmerid, mootorsaed, hekilõikurid, freesid, pinnasetihendajad.
    • Floristid töötavad enamasti lillepoodides ja lillede edasimüügiga tegelevates hulgiladudes. Floristi tööaeg on paindlik ja töökoormus vahelduv. Töö võib olla graafiku alusel olenevalt kaupluse lahtiolekuaegadest ning aeg-ajalt tuleb töötada ka nädalavahetustel. Töö toimub enamasti siseruumides, kuid ette võib tulla ka lilleseadetega kaunistamist välitingimustes (nt pulmad). Valmis tuleb olla tööks kõrgustes (nt redelil). Floristide töö sõltub hooajast ja tähtpäevadest. Floristi peamised töövahendid on eriotstarbelised noad, aiakäärid, näpitsad ja kinnitusvahendid seadete tegemiseks.

    Aiandustöötaja puutub kokku õitsvate ja tolmlevate taimedega ning seega ei pruugi see amet sobida inimesele, kes on tugevalt allergiline ja kannatab näiteks heinapalaviku käes. Samuti võib allergiat põhjustada kokkupuude väetiste ja taimekaitsevahenditega.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Aednikud, floristid ja maastikuehitajad peavad:

    • tundma maaviljelust ja taimekasvatust;
    • tundma taimeliike ja -sorte, nende kasvatamis- ja paljundamistingimusi;
    • oskama rajada istutusalasid, istutada taimi ja külvata seemneid.

    Aednikuna pead lisaks tundma enam levinud umbrohte ja aiataimede kahjustajaid ning oskama luua taimedele kasvuks, paljundamiseks ja saagi (köögi- ja puuviljandus, ilutaime- ja seemnekasvatus) koristamiseks ning säilitamiseks sobivad tingimused. Aedniku karjääris tulevad kindlasti kasuks teadmised muru ja haljasalade rajamisest ning nende hooldamisest, samuti lilleseadest.

    Floristina peaksid veel tundma poti- ja lõikelilli, oskama neid kasvatada, hooldada ja müügiks ette valmistada; oskama valmistada kimpe ja lilleseadeid, sh dekoreerimistööd ja tundma müügitöö korraldamist.

    Maastikuehitajana peaksid tundma puid, oskama lugeda aedade/haljasalade tehnilisi projekte ning rajada ja hooldada aedu ning haljasalasid. Lisaks peaksid oskama rajada sillutisi (betoonkivi, looduskivi, puidu- ja sõelmekate), ehitada müüre ja treppe ning teha ja hooldada puitrajatisi (pergolad, terrassid, võreseinad ja lihtsamad katusealused) ning eri liiki muru.

    Aiandustöötaja tähtsamad isikuomadused on iseseisvus, loomingulisus, ruumiline kujutlusvõime, hea värvi- ja proportsioonitaju ning ideede genereerimise võime. Töös klientidega on vajalikud omadused kehtestamisoskus, kannatlikkus, meeldiv ja viisakas käitumine ning hea suhtlus- ja väljendusoskus. Tööga kaasneb sageli materiaalne vastutus, mis eeldab ausust. Töö masinate ja seadmetega nõuab ka üsna head füüsilise koormuse taluvust ja koordinatsiooni.

    Aiandustöötajate kutseoskusnõuded on täpsemalt kirjeldatud järgmistes kutsestandardites:

  • Haridus ja väljaõpe

    Aiandustöötajaks saab õppida nii põhikooli kui ka gümnaasiumi järel kutsekoolis.

    Otsi sobivat õppimisvõimalust kutsehariduse veebilehelt.

    Aiandustöötaja elukutsest huvitatud noorel tuleks üldhariduskooli õppeainetest suuremat tähelepanu pöörata bioloogiale ning käelist tegevust ja ilumeelt arendavatele õppeainetele.

  • Töövõimalused

    • Aedniku eriala lõpetanud leiavad tööd aiandus- ja haljastusettevõtetes ning turismi- ja mahetootmistaludes. Ta võib töötada ka aianduserialade õpetajana kutsekoolis. Aedniku ametikohalt saab karjääriredelil edasi areneda konsulendiks (spetsialist, kes nõustab põllumajanduse või kitsamalt taimekasvatuse valdkonnas), ülikooli õppejõuks, aiandusliku teadusasutuse teaduriks, aiandus- või haljastusettevõtte juhiks.
    • Floristid töötavad peamiselt lillekauplustes floristi või klienditeenindajana ja haljastusfirmades sisehaljastajana. Suurema töökogemusega floristid võivad töötada ka lillekaupluste või haljastusfirmade juhina.
    • Maastikuehitaja eriala lõpetanud töötavad enamasti maastikuehitus- ja haljastusettevõtetes maastikuehitaja või haljastajana. Kui maastikuehitaja on oma alal ennast täiendanud, omandanud töökogemuse ja kõrghariduse, siis on tal võimalik tegutseda maastikuarhitektina.

    Paljud aiandustöötajad rajavad oma ettevõtte, et iseseisvalt aiandussaadusi toota, teenuseid pakkuda: maastikuarhitektina saad luua ja rajada ning aednikuna hooldada avalikke haljasalasid ja eraaedu; floristina võid pakkuda lilleseadete valmistamist ja dekoreerimistöid.

  • Sissetulek, soodustused

    Aiandustöötajad võivad töötada nii tunnitasu kui ka põhipalga alusel.

  • Lisateave

    Loe ka Rajaleidja persoonilugu maastikuehitajast Kristast. 

    Kirjeldust on uuendatud 2015. a koostöös Eesti Aiandusliiduga, 2012.a Räpina Aianduskooli ja Luua Metsanduskooliga.

  • Lähedased ametid

    Agronoom

    Konsulent

    Taimekasvataja. • Taimekasvataja tegeleb põllukultuuride kasvatamise, töötlemise ja müümisega.• Taimekasvatussaadusi toodetakse nii inimestele söögiks kui ka loomadele söödaks.• Taimekasvataja töö oleneb suurest...

    Loe täpsemalt »

    Maastikuarhitekt. Maastikuarhitekt on magistriõppe lõpetanud spetsialist, kes loob inimestele paremat ja kaunimat elukeskkonda. Maastikuarhitekt tegeleb maastike (väljakud, pargid, matkarajad, mänguväljakud jne) ruumilise kujundamisega. Maastikuarhitekt...

    Loe täpsemalt »

    Dekoraator

    Lilleseadja