Aednik

Prindi
  • Olulised momendid

    • Aednike töö on tarbe- ja ilutaimede (lilled, köögiviljad, puud-põõsad) kasvatamine ning aiasaaduste tootmine, säilitamine ja turustamine.
    • Töö võib toimuda nii välis- kui ka sisetingimustes (nt kasvuhoones).
    • Paljud aednikud rajavad oma ettevõtte, et iseseisvalt pakkuda haljasalade ja eraaedade hooldamise teenust.
  • Töö iseloom

    Aedniku töö hõlmab köögi- ja puuviljandust ning ilu- ja katmikaiandust. Aednikud töötavad peamiselt aedades, haljasaladel, aiandussaadusi tootvas ettevõttes, aiandites, kalmistutel, puukoolides, taimehooldajana katmikaladel (ehk kasvuhoonetes, kus kasvatatakse soojanõudlikke köögivilju, lilli, maasikaid ja istikuid).

    Aednik valmistab igale taimesordile ja -liigile ette sobiva külvi-, istutus- ja kasvupinna. Selleks valib ta sobivad kasvutingimused ja arvestab, milline pinnas on taimedele kõige parem ja kas taim armastab päikselist või varjulist kohta. Aednik hangib vajaminevad seemned, väetised ja muu varustuse. Ta paljundab taimi, toodab istikuid, seemneid ja sibulaid, kastab, hooldab muru, pügab hekke, poogib vilja- ja ilupuid, väetab, teeb umbrohu- ja kahjuritõrjet. Aedniku tööülesannete hulka võivad kuuluda kasvatatud toodangu säilitamine ja selle müügiks ettevalmistamine.

    Aednik võib tegeleda ka aedade ja haljasalade planeerimise ning kujundamisega.

    Ametinimetusteks võivad olla köögiviljakasvataja, puuviljakasvataja, aednik, pargiaednik, puukooli aednik, lillekasvataja, põllutööline, aiatööline, tootmisjuht.

  • Töökeskkond

    Aedniku töö võib toimuda nii välistingimustes kui ka kasvuhoones. Õues töötades tuleb arvestada erinevate ilmastikutingimustega ning mõnikord tuleb töötada ka külmades ja niisketes oludes. Suurem osa tööst tuleb teha kevadest sügiseni, taimede kasvuajal. Talvel on aedniku peamised tööülesanded saagi säilitamine ja/või turustamine ning ettevalmistused uueks kasvuperioodiks.

    Aedniku tööaeg on tavaliselt 40 tundi nädalas, kuid olenevalt kohast ja töötamise vormist (eraettevõtja või palgatöötajana) saab ta oma tööaega mõneti reguleerida. Kiirel ajal tuleb aga arvestada, et töö käib ka nädalavahetustel.
    Aednik kasutab oma töös mitmeid tööriistu, nagu labidad, rehad, hargid, noad, aia-, oksa- ja hekikäärid, saed; samuti tehnikat, nagu aiatöötraktorid, muruniidukid, hekisaed, koristusvahendid jne.

    Aednikutöös on palju liikumist, mis eeldab head kehalist vastupidavust. Kuna tööga kaasneb kokkupuude õitsvate ja tolmlevate taimedega, siis ei sobi see amet inimesele, kes on tugevalt allergilised ning kannatavad näiteks heinapalaviku käes. Samuti võib allergiat põhjustada kokkupuude väetiste ja taimehooldusvahenditega. Valmis tuleb olla ka kõrgustes töötamiseks (nt vilja- ja ilupuude lõikamine).

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Aednikuna peaksid:

    • tundma aiataimede anatoomiat, liike ja sorte, nende kasvatamis- ning paljundamistingimusi;
    • teadma enam levinud umbrohte ja aiataimede kahjustajaid;
    • oskama luua taimedele kasvuks, paljundamiseks ja saagi (köögi- ja puuviljandus, ilutaime- ja seemnekasvatus) koristamiseks sobivad tingimused.

    Aedniku karjääris tulevad kindlasti kasuks teadmised aiakujundusest, muru ja haljasalade rajamisest ning hooldamisest.
    Aedniku amet sobib inimesele, kes armastab loodust ning kel jätkub püsivust puu- ja köögiviljade või lillede, puude ja põõsaste eest hoolitsemiseks. Töö eeldab pidevat enesetäiendamist, iseseisvust, vastutusvõimet, füüsilise koormuse ja rutiini talumist (rohimistööd, muruniitmine). Töös klientidega on tähtis teenindus- ja suhtlemisvalmidus ning koostöövõime.

    Täpsemad kutseoskusnõuded on kinnitatud aedniku kutsestandardites.

  • Haridus ja väljaõpe

    Aednikuks saab õppida nii põhikooli kui ka gümnaasiumi järel kutseõppeasutustes.

    Otsi sobivat õppimisvõimalust kutsehariduse veebilehelt.

    Aedniku ametist huvitatud noorel tuleks üldhariduskooli õppeainetest suuremat tähelepanu pöörata bioloogiale ning käelist tegevust ja ilumeelt arendavatele õppeainetele.

    Aednikel, kes kasutavad oma töös taimekaitsevahendeid, peab olema taimekaitsetunnistus. Selleks tuleb läbida taimekaitsekoolituse programm ja selle lõpus teha eksam. Aiandust ja lähedasi erialasid saab õppida ka kõrgkoolis.

  • Töövõimalused

    Aedniku eriala lõpetanud leiavad tööd eraaedades, aiandussaadusi tootvas ettevõttes, aiandus- ja haljastusettevõtetes, puukoolides, taimehooldajana katmikaladel, turismi- ja tootmistaludes. Ta võib töötada ka aianduserialade õpetajana kutsekoolis.

    Aedniku ametikohalt saab karjääriredelil edasi liikuda konsulendiks (spetsialist, kes nõustab põllumajanduse või kitsamalt taimekasvatuse valdkonnas), ülikooli õppejõuks, aiandusliku teadusasutuse teaduriks, aiandus- või haljastusettevõtte spetsialistiks, seejärel juhiks.

    Paljud aednikud rajavad oma ettevõtte, et iseseisvalt pakkuda haljasalade ja eraaedade hooldamise teenust või toota pereettevõttes puu- või köögivilju.

  • Sissetulek, soodustused

    Aiandustöötajad töötavad enamasti haljastus- ja aiandusettevõtetes, kus on välja töötatud tasustamissüsteemid. Nad võivad töötada nii tunnitasu kui ka põhipalga alusel.

  • Lisateave

    • Eesti aiandusvaldkonna ettevõtjaid ning haridus- ja teadusasutusi ühendab ning aianduskutseid annab Eesti Aiandusliit.
    • Aiandusteavet edastab aianduse nõuande- ja teabeportaal
    • Eesti Aiandusliit jagab kodumaisus- ja kvaliteedimärki "Eestis kasvatatud" 

     

    Kirjeldust on uuendatud 2015.a Eesti Aiandusliiduga, 2012. a koostöös Räpina Aianduskooliga.

  • Lähedased ametid

    Florist. Floristi töö on lillekimpude ja -seadete valmistamine ning nende müümine. Florist peab oskama dekoreerida nii siseruume kui ka välisala sündmusteks ja tähtpäevadeks, nagu sünnipäevad, pulmad, jõulud jm. P&u...

    Loe täpsemalt »